text
stringlengths 3
14k
| filename
stringlengths 41
182
|
|---|---|
Owayengunobhala jikelele webandla leZapu, wazokuba njalo ngusibalukhulu wesabelo seMatabeleland North uMnu Welshman Mabhena, yena obhubhe ngoLwesibili senikwe inhlonipho yokuba liqhawe lesizwe.
UMabhena unikezwe linhlonipho lidale leZanu PF Politburo ngoLwesithathu.
Inyathelo leli limangalise abanengi ngoba uMabhena ubengumuntu obesaziwa ngokusola umbuso kaMongameli Robert Mugabe. UMabhena wasuka esikhundleni sokuba ngusibalukhulu ngemva ngokuxotshwa nguMugabe.
Ukunikezwa kukaMabhena inhlonipho yeqhawe lesizwe, kutsho ukubana kumele ayebekwa emalibeni eNational Heroes Acre.
Kodwa abemuli yakhe bathi umuyi watshiya exwayise ukuthi engaze abekwa eHeroes Acre alubana enikezwe leyo nhlonipho.
Umnewabo kamuyi, uMnu Norman Mabhena uthi bahlangane leziphathamandla zeZanu PF ngoLwesibili bazazisa ngesixwayiso sikaMabhena esokuthi engaze angcwatshwa eHeroes Acre.
AbeZanu PF bona bathi bayasihlonipha isifiso sikamuyi njalo bayasamukela. UMabhena uzabekwa ngoMgqibelo emathuneni eLady Stanley koBulawayo.
Ukuhlaziya ukunikezwa kukamuyi inhlonipho yeqhawe lesizwe lokulaya kwakhe esaphila ukuthi engaze abekwa e Heroes Acre, sixhume ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Qhubani Moyo.
|
https://www.voandebele.com/a/umabhena-unikezwa-inhlonipho-yeqhawe-lesizwe-kodwa-kasoze-angcwatshwe-eheroes-acre-104505339/1469230.html
|
WASHINGTON —
Kuhlandla lempi yenkululeko namuhla sixoxa lesakhamuzi seGwanda uMnu James Sibanda yena owathathwa ngamalunga eZipra ekuForm 2 esikolo seManama beqa izifula lezifudlana okwamalanga belubhekise kweleBotswana ukuyalolonga.
Sixhume uSibanda walonda umzila wakhe esuka eManama kubo1976 waze wayaphenduka ilizwe selithole uzibuse.
|
https://www.voandebele.com/a/impi-yombangazwe-sixoxa-lomnu-james-sibanda/2720473.html
|
WASHINGTON D.C —
Abantu abanengi ngoLwesibili batshone ezilindweni zamabhasi abekade engahambi ngenxa yokusilela kwamafutha ediesel.
Uhulumende unqume ukuba amanye amagalaji azavunyelwa ukuthengisa amafutha ezimota ngemali yaphandle kwelizwe kodwa amanye hatshi asebenzise ama bond le swipe.
Lokhu sokubangele ukuthi kube lengxabangxoza kwezokuthengiswa kwamafutha.
Usomabhizimusi wako Bulawayo, uMnu. Edwin Ndlovu uthi udubo olukhona luya luqhela.
Ilunga ledale lephalamende, uMnu. Prince Dubeko Sibanda, ommela isigaba se Binga edale lephalamende engowe MDC uthi udubo lolu lwenziwa yikuphana imali okwenziwa yiziphathamandla zikahulumende.
Ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu. Rejoice Ngwenya uthi okungenza umumo ubengcono yikuthi uhulumende engangeneli kudaba lokuthengiswa kwamafutha la njenokwenizwa kwamanye amazwe.
Uhulumende useyenze imizamo eminengi yokuqeda udubo lokusilela kwamafutha okubalisa lokwengezelela inengo yawo maviki wonke kodwa kukhanya kusehlula.
|
https://www.voandebele.com/a/5323028.html
|
Amapholisa kwele Botswana athi sokulokuqonga kwamacala abantu beZimbabwe abathwala amafutha ezimota ngundlu beseqa lawo umngcele ngokuquma ucingo bencedisana labe Botswana.
Amapholisa athi abantu laba abesabi ingozi yamafutha ezimota wona angaphuzi ukubamba ilangabi.
Lokhu kwenzakala ngesikhathi intengo yamafutha okuhambisa izimota iqhubeka iphezulu eZimbabwe uma kuqhathaniswa lathengiswa leBotswana. Abanye bazithola bekubhizimusi engekho emthethweni eyokuwangenisa elizweni ngudlu.
Amapholisa eBotswana athi kulendawo zomgcele lapho ucingo oseluqunywe khona njalo kukhanya engani sokuyiyo indlela yokukhipha amafutha ezimota, ikakhulu iphethulo esetshenziswa eZimbabwe.
UMnu. Gaolathe Ngayaya, isikhulumi samapholisa eMasunga, duze lomngcele weZimbabwe, utshele intathelizindaba ukuthi bayakhathazeka ngokukhuphuka kwamacala okukhipha amafutha ezimota ngundlu.
Bathi ngaphandle kokuthi kulicala ukuhamba lamafutha ezimota mkoto, alakho ukulumatha ngesiphangi phangi adale ingozi efana lokufa.
UMnu. Andreas Mpofu uthi noma abantu bebhekane lobunzima bomumo womnotho, akumelanga belahlele impilo yabo engozini.
“Akumelanga ukuthi abantu bangene kusimo sokuthi bafake impilo yabo engozini … Siyakwazi ukuthi amafutha ezimota alakho ukulumatha ngokuphazima kwelihlo ngakho kumele aphathwe ngonanzelelo.”
Omunye okubhizimusi lokuthengisa amafutha ephethulo uthi bafuqwa yimthelo ofunwa ngababutha imali yesikhwama sikahulumende yeZimbabwe Revenue Authority (ZIMRA) ukuthi basebenzise iganga.
"Kunzima. Amafutha emota yiwo esiphila ngawo … Singena iganga ngoba bafuna (ZIMRA) ukusihlawulisa emngceleni kumbe ukuthi ube lencwadi ekuvumela ukuyithenga inengi."
Amapholisa athi athola amafutha emota etshiywe egangeni duze lomgceleni. Lonyaka kuphela sebethole edlula azinkulungwane ezinhlanu zama litres - 5,000 litres.
AbeBotswana kanye labeZimbabwe bayancedisana kubhizimusi le, amapholisa esithi aBatswana yibo abathwalela abeZimbabwe amafutha ngezimota zabo.
Umnunzana Ngocha Habangana, induna eMapoka, esinye isigaba duze lomngcele weZimbabwe, uthi kulentsha esigabeni engolova ngakho isithole umsebenzi incedisa abeZimbabwe ukudlulisa amafutha emote bethola imbadalo.
|
https://www.voandebele.com/a/bathenga-amafutha-ezimota-ebotswana-bangena-lawongudlu/3724071.html
|
BULAWAYO —
Izakhamizi zakoBulawayo zithi impilakahle yezigulane ezinengi isisengozini kulandela ukulwisana ngokuphathwa kwesibhedlela seMpilo lembiko ethi inhlelo aziqhutshwa ngendlela kanye lokuswelakala kwemithi osokwenze isibhedlela sithi izigulane zibuye lemithi kanye leyinye impahla esetshenziswayo.
Isibhedlela seMpilo esiphathisa izigulane ezivela ezansi kwelizwe sesilamaviki ambalwa siyindaba egudwini kulandela imbiko ethi inhlelo azihanjiswa ngendlela osokwenze abaphethe lesisibhedlela babumbe ikhomithi yokuhlolisisa ukuphathwa kwenhlelo lokusetshenziswa kwemali.
Inhlolisiso le ijonge ukukhangela ukuthi abazophatha inhlelo zama tender bakhethwa njani kusukela kuZibandlela ka 2012 kusiyafika yonale inyanga kaNhlolanja lonyaka ngemva kokuba abaphethe lesisibhedlela bejikelane inyoka iphilayo ngokuthi ngubani owenzeni kunhlelo lezi.
Konke lokhu kwenzakala ngesikhathi isibhedlela sisilela imithi kanye leyinye impahla yokusebenzisa egoqela impahla engabizi mali enengi efana lama –thermometer.
Uhlangothi lwabantwana lubikwa lule thermometer eyodwa osokwenza abantwana bangatholi usizo ngesikhathi abazali besayadinga impahla efunakalayo.
Phezu kwalokhu isibhedlela lesi sithi asilamali njalo lempahla esetshenziswayo isigugile osokwenza kube lesikhathi lapho okuke kuvalwe izindlu zokuhlinzela – amatheater.
Isakhamuzi, uMnumzana Norman Dube, uthi uhlupho lwesibhedlela lesi solulesikhathi eside lukhona kungakho sokumele uhulumende aphume lamacebo okuthi loludubo lungaqedwa njani. Uthi banengi abantu abafa mahlayana nje kungamelanga ngenxa yokuthi isibhedlela asiphathwa ngendlela njalo akula mithi lamadokotela afaneleyo.
Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Margaret Sibindi, uthi isibhedlela seMpilo sizwisa usizi lapho umuntu ethe wafika khona. Uthi uphahla luyanetha osokuludubo izulu nxa izulu lisina, ingubo kanye lezembatho konke ngokwakudala osokudinga ukuntshintshwa. Uthi uleqiniso ukuthi ezinye izigulane zizizwa sezigula ngamandla nxa zithe zalaliswa kulesisibhedlela ngenxa yomumo wempahla etholakala lapha.
UNkosikazi Sibindi uqhubeke ethi kuyadingakala sibili ukuthi kuhlolisiswe ukuthi kanti vele isibhedlela sithola imali enganani, kusetshenziswe malini kuziphi inhlelo. Uthi kuvamile ukuthi kuthiwe inkampani ethile isinikwe umsebenzi wokudinga ingubo kumbe okunye okuthile kodwa kusale kungelamahluko okhona.
Omunye wabaqondisi kulesisibhedlela u Clinical Director, u Dr Wedu Ndebele, uthi iyasilela imithi edingakalayo okwamagama kodwa bazama ukusebenza ngalokho abalakho. Uthi kunganceda njalo nxa izigulane ezilezifo ezingelapheka emakiliniki ziyeqala khona ukuze ingcosana abalayo eMpilo ikhangelane labantu abagula okwamagama.
U Dube uthi amakiliniki ekhansili ayiwo ayevame ukunceda inengi labantu lawo asephelelwa yimithi ngenxa yokuthi ikhansili isisilela imali yokuqhuba zonke inhlelo ezidingakalayo osokutshiye uzulu esikhaleni.
Isibhedlela seMpilo sidinga izigidi ezimbili zamadola ngomnyaka - $2 million kodwa okwakhathesi ugatsha lwemali lusinika ingxenye yesigidi kuphela. Okwakhathesi lesisibhedlela silezikwelede ezifika kuzigidi ezine zamadola - $4 million.
|
https://www.voandebele.com/a/isibhedlela-sempilo-kobulawayo/2655368.html
|
MARYLAND —
Abantu abaphethe amaphepha aweSpecial Zimbabweans Exemption Permit bathi kabakaqali ukulungisa amanye azabavumela ukuba behlale njalo besebenze kwele South Africa,
Abawaphethe okwamanje azavalwa nguhulumende ngoMpalakazi ngomnyaka ka2022.
Kulabantu abafika phose inkulungwane ezingamatshumi amabili – 178,000 okumele bedinge amaphepha amatsha azabenza behlale kwele South Africa kulandela okusanda kwethulwa nguhulumende othi kasoze aqhubekele phambili ngohlelo lweSpecial Zimbabweans Exemption Permit.
Abaphethe amaphepha aweSpecial Permit bathi basahlolisisa okufunakalayo ukuze belungise amanye amaphepha. UMnu. Sipho Ngulube, olamaphepha la, uthi usadinga okumele akwenze engakalungisi amaphepha amatsha.
Omunye njalo okumele alungise amaphepha amatsha nguNkosazana Sobala Ndlovu, othi uzabuyela ekhaya kungehlula ukulungisa amaphepha afunwa nguhulumende wakwele South Africa.
UMnu. Ngqabutho Mabhena, umgcinisihlalo wenhlanganiso eyeZimbabwe Community in South Africa, uthi banengi azakwehluleka ukulungisa amaphepha afunakalayo.
UMabhena uthi kumele abantu laba bananzelele ukuthi isikhathi asisekho ngakho-ke kumele balungise amaphepha abo ngokuphangisa.
Uhulumende wakwele South Africa uthi abangenelisi ukulungisa amaphepha la bazasuswa ngenkani elizweni leli kusukela ngomnyaka ka2023.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-special-exemption-permits-south-africa/6333473.html
|
********** Ilizwe leMelika lithi kumele uMongameli Emmerson Mnangagwa alungise okuhlupha ilizwe leZimbabwe eleMelika lingakaqalisi ubudlelwano obuphakeme lohulumende wakhe.
********** Abantu abanengi abafelwa ngabazali ngumbhuqazwe weGukurahundi kabasoze bavote kukhetho oluzayo.
********** Sokusilela amafutha ezimota edolobheni leGwanda.
********** Abathiya bethengisa inhlanzi besaba ukuthi kungaqhamuka umkhuhlane ozabulala inhlanzi ezinengi.
********** Kuhlelo Zimbabwe Today - Asixoxeni lamuhla sihlaziya udaba lwamasotsha alokhe esemigwaqweni eZimbabwe ngesikhathi ilizwe leMelika lisithi kalisoze lesule izijeziso zenotho ezafakelwa iziphathamandla zebandla leZANU PF.
********** KuLivetalk lamuhla kuhlelo lwe Diaspora Forum sixoxa ngokwethulwe kudale leCongress lapho okwenziwe khona umhlangano omayelana lelizwe leZimbabwe. Thumelani imilayezelo yenu ku WhatsApp kunombolo yethu ethi 001 202 465 0318 kumbe enkundleni yebulenjini yokuzilibazisa kukhasi lethu ele VOA Ndebele. Lingakhuthwa yilezindaba lezinye kuStudio 7 ngo half past 7 ntambama kumagagasi athi 909 am, 4930, 15580 laku 6080 kilohertz kuShortwave. Lingakhohlwa ukuthi sikuWhatsapp lakuFacebook ku VOA Ndebele.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-ngolwesithathu/4161964.html
|
WASHINGTON DC —
Ibandla leNational Constitutional Party (NCA) lithi uMongameli Robert Mugabe wenze iphutha ngokukhetha abasekeli bakhe ababili kubandla leZanu PF abakhangelelwe ukufungiswa ukuthatha lezi zikhundla kuhulumende kusasa.
Ibandla leNCA ithi uMugabe wakhetha umsekeli oyedwa esanda kuvotelwa nguzulu ngakho-ke bekungamelanga adinge omunye aze aqede isikhathi sakhe seminyaka emihlanu ewofisini.
Ibandla leli lithi uMugabe wephule isiqanyana salokho okubizwa ngokuthi yiSchedule Six yesisekelo esitsha sombuso welizwe esithi lowo okhethwe ukuba ngumongameli welizwe kumele adinge umsekeli kumbe abasekeli bakhe ngesiphangiphangi.
Ibandla leli lithi isiqanyana lesi sikubeka sobala ukuthi umongameli akumelanga adinge abasekeli abedlula ababili nxa esevotelwe.
UMugabe wakhetha uNkosikazi Joice Mujuru esanda kungena ewofisini ngomnyaka ophelileyo. Usanda kumxotsha umsebenzi esithi wayefuna ukugenqula umbuso wakhe.
Ingcwethi kwezemithetho uMnu. Alex Magaisa weKent University eBhilithane utshele iStudio 7 ukuthi iNCA iyitshaye ekhaleni.
Uthi okungahlupha yikuthi idale lomthethwandaba eleConstitutional Court lingala ukuphatha udaba lolu kumbe ithi umongameli usebenzisa amandla akhe ukuthi akwenze konke lokhu.
Imbono yakhe isekelwe nguMnu. Lizwe Jamela igqwetha elikhangelane lelungelo loluntu otshele uGibbs Dube weStudio 7 ukuthi kumele uzulu akhangelane kakhulu ngokuxotshwa komsekeli kamongameli uMujuru okungekho emthethweni.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-mugabe-schedule-six/2555309.html
|
Inhlanganiso ekhankasela ukulondolozwa kwamalungelo entathelizindaba emhlabeni wonke jikelele eyeCommittee to Protect Journalists sisole amapholisa ngokudinga ukubopha umhleli wephephandaba le The Zimbabwean uMnu Wilf Mbanga.
Iphepha leli lidinda lise United Kingdom lapho uMbanga ahlala khona.
Amapholisa athi uMbanga wadinda udaba lwamanga ngo 2008 ephepheni lakhe olwalukhuluma ngokubulawa kwesinye isiphathamandla seZimbabwe Electoral Commission nguhulumende kaMongameli Mugabe.
Kodwa uMbanga uyakulandula lokhu, esithi iphephandaba lakhe alizange lidinde udaba olunje. I CPJ ithi amapholisa kumele ayesule i arrest warrant ayifakele umbanga.
Isiphathamandla seMedia Institute of Southern Africa uMnu Nhlanhla Ngwenya utshele iStudio 7 ukuthi inhlanganiso yakhe layo iyalisola inyathelo lamapholisa.
|
https://www.voandebele.com/a/i-cpj-isola-amapholisa-ngokudinga-ukubopha-umhleli-wethe-zimbabwean-107528318/1472990.html
|
JOHANNESBURG- —
Umphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya omutsha kwele South Africa uthi uzakhangela zonke izinqumo ezenziwe yimithethwandaba etshiyeneyo ngodaba lwamapermit aphiwa izizalwane zeZimbabwe amaZimbabwe Exemption Permits (ZEP) ukuze athathe isinqumo esisemthethweni ngekusasa yamapermits la.
Enkulumeni eyethule emsakazweni weSouth African Broadcasting Corporation, uMnumnzana Leon Schreiber uthe usephakathi kokukhulumisana leziphathamandla zogatsha lwendaba zasekhaya ukuthola iqiniso lokuthi yini engahambanga kahle ngendlela lolugatsha olwaphatha ngayo udaba lwama ZEP.
“Akufuzanga sithathe isinqumo singacabanganga. Leli liphutha esibone lisenzakala kakhulu ekuphathweni kwaloludaba obekusenza umthethwandaba uchithe yonke imizamo yogatsha lwendaba zasekhaya. Kufanele sithathe isinqumo esilobuntu njalo esisemthethweni.”
Imizamo yokwesula amapermit eZEP ebisenziwa ngobengumphathintambo wogatsha lwendaba zasekhaya uMnumnzana Aaron Motsoaledi yonke yachithwa yimithethwandaba kugoqela lomthethwandaba wesisekelo sombuso. Umthethwanda uthi akulandelwanga indlela esemthethweni ekwenziweni kwesinqumo sokwesula amapermit la.
Umphathintambo Schreiber uthi kuqakathekile ukuthi azwisize zonke lezizinqumo zomthethwandaba engakathathi isinqumo sakhe ngaloludaba.
“Ngizahlaziya zonke izinqumo zomthethwandaba ngama ZEP. Ngemva kwalokhu ngizathola imibiko egcweleyo kuziphathamandla zogatsha lwendaba zasekhaya ezazi ngcono ngala mapermit. Ngingathola konke okwaphazamisekayo, kuzakwenza ngithole umhlahlandlela ngekusasa yala mapermit.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yeZimbabwe Community in South Africa, uMnumnzana Ngqabutho Mabhena, uthi bemukela ngezandla zombili indlela umphathintambo omutsha afuna ukuphatha ngayo udaba lwamaZEP?
“Sithemba ukuthi uzakwenza kube lula ukuthi izizalwane zaseZimbabwe eziphethe lezi incwadi ziqhubeke zihleli eSouth Africa zisebenza, abanye besenza amabusiness abawenzayo njalo abanye befunda simelele ukuthi atsho ukuthi udaba lolu uzoluphatha njani.”
Kodwa-ke isizalwane sakwele South Africa njalo obona ngokuqoqwa kwenhelo zebandla lezombusazwe elisahlumayo eleSofa Sonke, uMnumnzana Freeman Bhengu, uthi abafuni kuzwa kuthiwa kulemizamo yokuvuselela amapermit eZEP.
“As iSofa Sonke sizo organizer nawo wonke ama organisations aseSouth Africa from Operation Dudula, wonke ama organisations eSouth Africa ukuthi sichallenge any extension or anything uSchreiber azama ukuyenza kuHome Affairs ukuthi a extende amaZEPs. Sizoyi challenger and sizoyichallenger ecourt.”
Ingcitshi kwezemithetho njalo eligqwetha elilwela amalungelo oluntu uMnumnzana Vusumuzi Sibanda uthi zinengi indlela ezisemthethweni umphathintambo Schreiber angazithatha ngaloludaba.
“Angakwenza okusemthethweni yikuthi aphinde avuselele la amapermit abizwa ngama ZEP ngo 2025. Lokho kuyabe kusemthethweni. Kumbe sekungaba yilokhu ukuthi anikeze ubuhlali obungapheliyo kulabo abaphethe ama ZEP uma ephela ngoba lokho ngeke kube yisinqumo esiphatha kabi amalungelo abo. Kantike uma engacabanga ukuthi awachithize amalungelo eZEP kungabi namalungelo okuhlala la ekhaya kungadingeka ukuthi anxuse bonke labo abaphethe amaZEP ukuthi babeke imibono yabo lezikhalazo zabo kuye ukuthi kungani kungafanele ukuthi awachithe amaZEP.”
Ngokwesinqumo esitshiye senziwe nguMotsoaledi ngodaba lwama ZEP, bonke abaphethe ama permit la kuzafanele bebesebefake izicelo zamanye amapermit kusiyaphela lumnyaka. Abangenzanga lokho kuzafuze babuyele ekhaya. Abafake izicelo kodwa bengakatholi impendulo, ama permit abo azaqhubeka esebenza kuze kube sekupheleni kuka 2025.
Isizalwane seZimbabwe unkosazana Nontobeko Sithole uthi kudala befake izicelo zokuya kumapermit amanye kodwa balokhu bengakatholi impendulo.
“Noma ungaze uthi uyachecker selokhu ithi bathi bona bareceiver I application yami. Asazi lokuthi wenzeni kumbe uyalinda iwaiver or you have to apply kule enye abathi isikhona. Sihleli nje manje si confused.”
Kusenjalo, uSchreiber useyichithile imibiko yamanga ebisithi wazalelwa elokitshini leBorrowdale eHarare. Uthi yena wazalelwa endaweni yePiketberg, wakhulela eKleinzee eNemaqualand esabelweni seNorthern Cape kwele South Africa.
|
https://www.voandebele.com/a/uhulumende-wesouth-africa-uthi-uzalandela-imithetho-yelizwe-ngodaba-lwama-zimbabwe-exemption-permits/7685437.html
|
Amaqula kunkulumoesezilethe uhulumende womanyano phakathi kweZanu PF leMDC asebuyisele udabalokwabelana izikhundla ku nkokheli yamabandla la ngoba esithi wona kenelisiukuluxazulula.
UMongameli Mugabe uhlangane lenkokheli yamacele womabili eMDC ngolweSine ngeviki edluleyo kodwa behluleka ukuvumelana baphosela loludaba kumaqula abo ukuthi aluhlaziye.
Kodwa amaqula la abikwa alile ukuluphatha loludaba, aselujikela njalokunkokheli yawo.
Amaqula la wona athi kenelisi ukuphatha udaba lwezikhundla ngoba luphathaamalunga akumaqula la afuna ukufakwa ezikhundleni okudonselwana ngazo.
Izikhundlaezihluphayo zingatsha ezithi olwezemali, olwendaba zangaphakathi kwelizwe,ezemithetho kanye lezomvikela. Bakhona abakumaqula la, abeMDC labe Zanu PFabathi bafuna lezi zikhundla ngamehlo abomvu.
Ngalokhu sokuzamelelwa uMongameli Mugabeukuthi aphenduke emhlanganweni weUnited Nations General Assembly e New Yorkukuze azehlangana loMutambara kanye loTsvangirai bahlaziye njalo lolu daba.UMnu Mandlenkosi Gatsheni yingcwethi ehlaziya ezombusazwe.
UGatsheni utshele uNtungamili Nkomo weStudio 7 ukuthi ngempela inkokheli yamabandla la yiyo emele ilungisise udaba lwezikhundla lolu.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2008-09-22-voa4-69026227/1463649.html
|
Izigaba ezinengi emaphandleni lokhu zikhala ngokuthi uhlelo lukahulumende, olokusetshenziswa kwemali yakwamanye amazwe aluncedanga kangako ukuthi izakhamizi zithole ukudla ngoba zingayitholi limali.
Inengi lezakhamizi zemaphandleni alisebenzi, okutsho ukuthi kalenelisi ukuthola imali yakwamanye amazwe le, okuyiyo yodwa esisetshenziswa elizweni. Idollar leZimbabwe limiswe ukusebenza ekuqaleni komnyaka ngoba beseliwe amandla kakhulu nxa liqathaniswa lemali yakwamanye amazwe.
Abahlala ezigabeni zaseMandebeleni, eNkabazwe le Masvingo bakhala ngokuthi ukusebenzisa iRandi le South Africa kubangela ukuthi liwe isisindo nxa liqathaniswa le Dollar leMelika nxa sokwenziwe lokhu abakubizwa ngokuthi yi cross rating ngesingisi.
Ukhansila ka ward 11 esigabeni seMadlambuzi e Plumtree, uMnu Thamani Ncube utshele uSithandekile Mhlanga we Studio 7 ukuthi kulumango, abantu bathengisa izifuyo zabo ngentengo ephansi kakhulu ukuze bathole imali yokuthenga ukudla.
|
https://www.voandebele.com/a/imali-yakwamanye-amazwe-kayitholakali-emaphandleni-78341167/1464733.html
|
UMnu Morgan Tsvangirai sekhuthaze ukumanyana kubandla lakhe njalo wakhuthaza ugatsha lwaleli bandla olweNational Council ukuthi luphume lezinqumo eziqakathekisa impilo lezifiso zikazulu lapho luhlangana ngolweSihlanu ihlaziya udaba lokuthi iMDC ingene kuhulumende womanyano leZanu PF kumbe hatshi.
Inkuthazo kaTsvangirai iza kulembiko yokudonselana okukhulu phakathi kwecele alikhokhelayo phezu kokuthi lingene kumbe lingangeni kuhulumende womanyano. Kubikwa kulequla kucele likaTsvangirai elikhokhelwa ngunobhala jikelele walo uMnu Tendai Biti elixabana loTsvangirai phezu kwesinqumo sakhe emhlanganweni weSadc ngoMvulo lapho azinikele khona ukungena kuhulumende wodlelwano.
Ekhuluma lentathelizindaba eHarare Airport evela eSouth Africa ngolwesiThathu, uTsvangirai uthe isinqumoesizaphuma kuNational Council sibalulekile kakhulu, ngalokhu amalunga ebandlalakhe kumele esiqakathekise. Imbiko kaTsvangirai ikhomba sobala ukuthi kulokungezwani kubandla lakhe njalo ikuveza sobala ukuthi ngempela usefuna ukungena kuhulumende leZanu PF.
Amazi ngokwenzakalayo bathi uMongameli Mugabe evumile emhlanganweni weSadc ukuthi uzazilungisisa izikhalazo zika Tsvangirai, kodwa oBiti labanye babikwa besithi izikhalazo zabo lezi kumele zilungisiswe kuqala ngoba kungela kuqiniseka ekuthini uMugabe uzagcwalisa zonke izethembiso zakhe iMDC ingavele ingene kuhulumende le.
Ekhuluma leStudio 7 umsekeli kaTsvangirai uNkosazana Thokozani Khupe ukulandule ukuthi kulokulwisana kubandla lakhe. Umbuzoosemilonyeni yabanengi okwamanje ngothi kambe icele likaTsvangirai linganquma ukuthi lingangenikuhulumende wodlelwano lo emhlanganweni walo wangolweSihlanu, abecele leMDC elikhokhelwanguMnu Arthur Mutambara bazangena na?
Umsekeli wesikhulumisecele likaMutambara uMnu Renson Gasela uthi ngitsho, ibandla lakhe kalisoze lingene kuluhulumende leZanu PF. kwenzeke lokhu. Kunjalo nje umqondisi omkhulu ewofisini kaMongameliwe South Africa uRev Frank Chikane, uthi amazwe wonke eSadc kanyelenkokheli yeZanu PF leye MDC bayavumelana ukuthi izinqumo ezethulwe yile inhlanganiso yiyokuphela indlela engaqeda ingxabangxoza eseZimbabwe.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2009-01-28-voa3-69022247/1474015.html
|
WASHINGTON DC —
Uhlangothi olubona ngezisebenzi zikahulumende olwe Civil Service Commission-CSC, luthi uhulumende usethatha amanyathelo wokulungisisa udaba lokulinganiswa kwamathuba phakathi kwabesilisa labesifazana kuzisebenzi zakhe ezifika kunkulungwane ezingamakhulu amathathu inengi labo kungabesilisa.
Lokhu kuphume ngesikhathi uCommissioner Stephen Ngwenya, efakaza phambi kwekhomidi yedale lephalamende ebona ngokulinganiswa kwamathuba abesifazana labesilisa kanye lentuthuko eyeWomen Affairs, Gender and Community Development Committee. Utshele ikhomidi le ukuthi kulezisebenzi ezizinkulungwane ezedlula ikhulu -145 511 zesilisa nxa kuqathaniswa lenkulungwane ezedlula kancane ezilikhulu -134 6999 zabesifazana.
Uqhubeke ethi iCSC isibonile ukuthi lokhu kuliphutha ngakhoke isithatha amanyathelo wokukulungisisa phansi kweziqondiso zesisekelo sombuso esitsha. UNgwenya uthi bona njengohlangothi sebekhangela izikhundla zonke zobukhokheli ezikhona okwamanje ezingela bantu ukuze zigcwaliswe ngabesifazana ukuze lokhu kulungisiswe. Kodwa wathi lokhu akutsho ukuba sebezaphonguthatha inqe owesifazana ukugcwalisa lezi zikhundla bengakhangelanga ukuthi abesifazana labo basilungele na.
Uqhubeke ethi ukungalingani kwamathuba lokhu kwadalwa yikuthi inengi labesifazana abendileyo kube kusiba nzima kibo ukuthi bathathe izikhundla zaphezulu ebe ziphuma kwamanye amadolobho anjengeHarare betshiya imhuli zabo kwamanye amadolobho.
Phakathi kwabomabhalani abakhulu bengatsha zikahulumende abangamatshmi amabili lathoba munwemunye ngabesilisa kulabesifazana abathoba munwemunye kuphela. Ezikhundleni zaphezulu ezingamakhulu phose ayisithupha-587 zilabesilisa kuthi ezilabesifazana ngezedlula kncane ezingamakhulu amabili. -241.
UNgwenya ucele amalunga edale lephalamende ukuthi akhuthaze abesifazana abazintshantshu emsebenzini ehlukeneyo ezigabeni abazimelayo ukuthi balobele ukuthola izikhundla zaphezulu kuhulumende ukuze leli nyathelo lokulinganiswa kwamathuba phakathi kwabesilisa labesifazana liphumelele.
Ucine ngokuthembisa uNgwenya ukuthi ugatsha oluzafunyanwa losephula amalungelo abesifazana ngokubaniki izikhundla ngoba bengabesifazana luzajeziswa kanzima.
|
https://www.voandebele.com/a/civil-service-commissionsithatha-amanyathelo-wokulinganisa-amathuba-kuzisebenzi/1944079.html
|
WASHINGTON DC —
Izakhamizi zemaphandleni enyakatho lasezansi yeGwanda seziqalisile ukuzakhela amadamu ngoba zisithi akulalutho olwenziwa nguhulumende ukuqeda udubo lwamanzi ezibhekane lalo.
Izakhamizi zeMatshiya eMatshetsheni, eGwanda North ziphakathi kokwakha idamu leSisonke Jonas zisukela phansi ukuze ziqede udubo lokusilela kwamanzi kulumango.
Umsakazo weStudio 7 wethekelele kulindawo kuliviki wathola izakhamizi zibambe iqhaza, kuluthuli kukhala ipiki lefotsholo.
Omunye wezakhamizi lezi nguMnu John Magutshwa uthi sebezwile ngokuhamba imango emide besiyakukha amanzi.
“Esigabeni sakithi lapha akulamanzi, sihamba 15km sisiyadinga amanzi. Sesiphelelwe ngamadonki safelwa yizinqola konke asiselakho sesisithi kungcono senze idamu ukuze sithole amanzi eduze,” kutsho uMagutshwa.
Esinye njalo isakhamuzi uNkosikazi Nokuthula Mlilo uthi basengozini enkulu lezifuyo zabo lonyaka nxa izulu lingaphuza ukuna ngoba amanzi esetholakala nzima.
“Sisengozini yokuthi izulu nxa lingaphuza ukuna kuzawonakala ngoba sihamba umango omude lezifuyo silanda amanzi yonalawo angasekho kahle lezibholani zakhona ziyastha amanzi akahona ayamelelwa,” kutsho uNkosikazi Mlilo.
Izakhamizi zeMatshiya sezigebhe imigelo, zagamula lezihlala zaphinda njalo zagqula lamatshe okwakha umbundu.
UMnu Asset Phiri, esinye isakhamuzi uthi konke lokhu bazenzele ngezabo njalo kuveza ukuzinikela kwabo njengesigaba.
“Konke lokhu besizenzela njengophakathi yeMatshiya sibuye sizogamula izihlala sigebha ilanga lonke lapha sizigamulela ngamahloka sizigebhela sisebenzisa awethu amatools kathesi indaba esiyisiqokoqela okokuthi nga uhulumende uyafaka isandla sakhe yisamende lisidingele lama-donor,” kutsho uMnu Phiri.
Amazwi kaPhiri agcizelelwe nguNkosazana Sibusiso Nhliziyo yena othe bafuna phose inkulungwane ezimbili zesamende ukuze bakhe umbundu.
“Silezandla ezimfitshane ukuthi umsebenzi wethu uye phambili asila samende, ukuthi singathola isamende lamanzi ukuthi sakhe umbundu lobhilida ongasincedisa ekwenzeni idamu lethu ukuze sithole amanzi, ngoba amanzi esiwatholayo emangweni angcolile angasenza sithole imikhuhlane,” kutsho uNkosazana Nhloziyo.
Izakhamizi zeMafuko eGwanda South lazo ziphakathi kokwakha idamu lazo eladilika eminyakeni edluleyo.
Omakhelwane eGungwe labo bathi sebebona kungcono ukuthi baqoqane bazilungisele idamu labo eselileminyaka ladilizwa lizulu.
Ukwakhiwa kwedamu elikhulu eleTuli-Manyange eNtepe elikhangelelwe ukuqeda udubo lwamanzi kulumango kumile okwamanje ngenxa yokuswelakala kwemali.
Imizamo yokukhulumisana labogatsha lwamanzi olweZimbabwe National Water Authority yehlule. Kodwa bahlezi besithi bazimisele ukulungisa amadamu adilikayo.
|
https://www.voandebele.com/a/ezemaphandleni-izakhamizi-zegwanda-sezizigebhela-amadamu/5598950.html
|
I-NAC ithi idolobho lakoBulawayo kanye lesigaba seMatabeleland South liyasalela emuva ekwehliseni inani lama-HIV incident rate.
WASHINGTON —
Idolobho lakoBulawayo lithi inhlelo zalo zokwenqabela ukuthelelwana kwegcikwane lengculaza zilokhu ziqinile lanxa inhlanganiso ye National AIDS Council isithi lelidolobho kanye lesigaba seMatabeleland South liyasalela emuva ekwehliseni inani labantu abathelelwa leligcikwane okoluqala, i-HIV incident rate.
Inhlanganiso le ithi lanxa kunjalo, inani labantu abathelelwa okwakuqala igcikwane lengculaza elizweni selehlile.
USithandekile Mhlanga weStudio 7 uixoxe lokhansila weLuveve koBulawayo uMnu. Nephat Sibanda yena okukhomithi ebona ngezempilakahle kulelidolobho.
UMnu. Sibanda ugcizelela ukuthi amakilinika ekhansili yakoBulawayo asebenza gadalala kunhlelo zokwenqabela ukuthelelwana kwegcikwane lengculaza.
|
https://www.voandebele.com/a/hiv/2711713.html
|
Inhloko kahulumende njalo engumkhokheliwelinye lamacele eMDC, uMnu Morgan Tsvangirai uqhube umhlanganolabameli bamanye amazwe eZimbabwe ebachasisela ngohlupho ibandla lakheelibhekane lalo kuhulumende womanyano, ngoLwesithathu.
UTsvangirai uchasisele abameli bamazwela ngokuphuma nganxanye kwebandla lakhe kuhulumende womanyano, kanye lakhokonke okuhluphayo okugoqela ukwala kukaMongameli Robert Mugabe ukufungisaosibalukhulu bezabelo, abeMDC.
Ekhuluma emhlanganweni lo uTsvangirai uthe ukhangelele ukuthi iSadcingenele kulungisiswe konke okuhluphayo lokhu. Ngolwesine khona iqula leSadc Troikalikhangelelwe ukufika elizweni ukuyacubungula indlela uhulumende lo asebenzangayo.
Ibandla likaTsvangirai lazise kumaviki amabili edluleyo ukuthi kalisozelibe lisaphatheka kunhlelo zedale leCabinet leCouncil of Ministers kuzekulungisiswe konke okuhluphayo kuhulumende womanyano.
Kodwa umphathintambo obonangokwethulwa kwemibiko uMnu Webster Shamu njalo elilunga leZanu PF wethule Imbiko yokuthi uMugabe ulakho ukukhethaabaphathintambo abazathatha izikhundla zabaphathintambo bebandla likaTsvangiraibona abangasaphatheki kuCabinet.
I MDC kaTsvangiraiyona isola imbiko le, isithi uMugabe engenza njalouyabe ephambanise kakhulu. Umphathintambo obona ngokwenzakalaemawofisini kaTsvangirai uMnu Gorden Moyo uthi uTsvangirai wazise abameli bamanye amazwe eZimbabwe laba ngokunengi okuhluphayo.
Kunjalo nje kubikwakulabantu abagqekeze endlini kaMoyo eHarare ngoLwesithathu emadabukakusababulala amafasitela bezama ukumngenela endlini. Kodwa abantu labababikwa basuke babaleka ngemva kokuba uMoyo ethusele ukuthi uzadubula lowoozalokotha angene endlini yakhe.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2009-10-28-voa3/1464022.html
|
Umphathintambo wezemali, uMnu. Tendai Biti uthi ilizwe alilamali yokuqhuba ukhetho. Esethula umbiko wakhe wokwazisa uzulu okwenzakala elizweni ngezemali, uBiti utshele intathelizindaba eHarare ngoLwesibili, ukuthi ikhomisheni ebona ngezokhetho, iZimbabwe Electoral Commission, imnikeze ugwalo olukhomba ukuba kuzafunakala imali edlula izigidi ezingamakhulu amane, US$400 million, ukuthi kuqutshwe ukhetho.
UBiti uthe indleko zikahulumende ziphezulu kakhulu kulenzuzo okwenza kubenzima ukuqhuba inhlelo ezitshiyeneyo. UBiti uthi okunye okwenza indleko ziqanse yihambo zeziphathamandla zikahulumende. UMongameli Mugabe ubikwa esebenzisa imali edlula izigidi ezintathu lengxenye, US$3.5 million ngohambo lunye. UBiti uthi ngokunjalo uhulumende kasoze enelise ukwengezela iholo lezisebenzi zakhe.
UChris Gande weStudio 7 uxoxe lomsekeli kanobhala jikelele wenhlanganiso yezisebenzi, iZCTU, uMnu. Japhet Moyo othi imbiko kaBiti itshengisa sobala ukuthi uhulumende womanyano uyehluleka umsebenzi.
|
https://www.voandebele.com/a/umphathintambo-wezemali-uthi-aulamali-yokwenza-ukhetho-120802304/1473744.html
|
GABERONE —
Umongameli Mokgweetsi Masisi wakweleBotswana uthi ilizwe lakhe liqhubeka lisizwa isisindo sezijeziso zenotho ezetheswa ezinye izizalwane zeZimbabwe ngamazwe angenyakatho kanye lele Melika.
Umongameli Masisi, ekhuluma ngoLwesibili esanda kufika esigodlweni iGaborone evela emhlanganweni womanyano wamazwe abensundu oweAfrican Union, uthi eleBotswana layo selisindwa yizijeziso zenotho ezetheswa eleZimbabwe.
Ephendula imibuzo yentathelizindaba, uMasisi uthi ikakhulu emizini esemngceleni leZimbabwe, kuyazikhanyela ukuthi izijeziso zomnotho sezilimaze kangakanani eleBotswana.
"Hamba ezigabeni ezisemngceleni leZimbabwe, ngakucele leBotswana ufike udingisise ukuthi impumela yezijeziso zomnotho kuyini ebantwini bethu, konke lonhlonzi lwempilo ngakucele leBotswana."
EleBotswana lingamanye amazwe alilunga lenhlanganiso yeSouthern African Development Community (SADC), afuqa ukuthi izijeziso zeZimbabwe zesulwe.
Umongameli Masisi uthi ukwethesa eleZimbabwe izijeziso zomnotho sokufiphaze amathuba abanengi okuphumelela empilweni, okugoqela intsha yeZimbabwe, eyinye yayo eyayingakazalwa ngesikhathi lezi zijeziso zifakwa.
Kodwa, ekhuluma leStudio 7 emalangeni asanda kwedlula, ummeli wakweleMelika eBotswana, umnunzana Craig Cloud ulandule ukuthi izijeziso zomnotho yizo ezidala ukubhidlika komnotho eZimbabwe.
UCloud uthi inkohlakalo ezigabeni ezitshiyeneyo zomnotho, kanye lokungahloniphi umthetho lamalungelo oluntu, kuphakathi kokunye okudala ukubhidlika komnotho weZimbabwe.
"Udaba olukhulunywayo ukuthi izijeziso zomnotho yizo ezidale ukubhidlika komnotho weZimbabwe kanye lowamazwe akumhlubulo weSADC, sisiya eqinsweni, alukholweki."
Uthi eleMelika kalisoze lesule izijeziso zomnotho ngaphandle kokuba eleZimbabwe lingene emfolweni ezigabeni ezifana lokuhlonipha umthetho welizwe, kanye lamalungelo oluntu.
OweZimbabwe ohlala kweleBotswana, umnunzana Mthabisi Dube uthi okuqakathekileyo yikuthi kucatshangelwe inzalo yeZimbabwe eyiyo ebhakane lokuhlupheka okwamanje.
"Okuqakathekileyo yikuthi kufakwe izizalwane zeZimbabwe phambili. Inkinga ingabe ingayisiyo ma sanctions, kungabe kuyindaba ye corruption kanye lokunye. Lawo amazwe angentshonalanga, kumele ayesule ama sanctions, sibone ukuthi kambe kuzasilungela yini eZimbabwe."
Ngaphandle kwamazwe angamalunga womanyano wamazwe angezansi yezwekazi le Africa oweSADC, umanyano owe African Union layo igcizelele emhlanganweni wayo ophele lamuhla, eAddis ababa kweleEthiopia, ukuthi izijeziso zomnotho zeZimbabwe kumele zesulwe.
|
https://www.voandebele.com/a/elebotswana-lithi-liyabuzwa-ubuhlungu-bezijeziso-zenotho-ezetheswa-izimbabwe/5284162.html
|
BULAWAYO —
Osomabhizimusi ababalisa oMnu. Mike Chimombe lo Moses Mpofu bathi lamuhla bazinikele emahofinisi enhlanganiso ebona ngokwenqabela inkhohlakalo eyeZimbabwe Anti-Corruption Commission (ZACC) yona ethi ifuna ukubaphenya kudaba lwenkohlakalo, kodwa i-ZACC yathi imatasa-tasa okwalamuhla ngakho izababiza kwezinye insuku.
UMnu. Mpofu lo Mnu. Chimombe abakade bebikwa bengekho elizweni kodwa beseChina, bebevele bedingwa yi-ZACC isithi ifuna ukubaphenyak udaba lokuthi bazisebenzisela imali okwakumele ithengele izizalwane zeZimbabwe eziswelayo imbuzi langodaba lokuthengwa kwemitshina yekhetho ngomnyaka odlule.
Imali le yayifika kuzigidi ezingamatshumi amane amadola emelika-40 million US Dollars
Igqwetha elibamelayo, uMnu. Tapson Dzvetero uchasiza okwenzakale lamuhla.
Izizalwane zeZimbabwe lazo seziveze imibono ehlukeneyo ngodaba lokungaphenywa kwababili laba lamuhla zisithi yimvama yeZACC ukubopha okwesikhatshana iphinde ikhulule abantu ngokungacacanga, kukanti ivele ayilamandla okuthonisa amacala lokubabopha ngokupheleleyo.
Ingcwethi ezicubungula umnotho welizwe zithi lapha kungabe kudlalwa ngabantu ngoba bazabayekela icala liphelele emoyeni.
Eyinye yalezi ingcwethi nguMnu. Rejoice Ngwenya.
Olwela amalungelo oluntu, uMnu. Mbuso Fuzwayo uvumelane loMnu. Ngwenya esithi akusathembisi ukuthi ababili laba bazaphenywa.
Isikhulumi sebandla elibusayo, uMnu Farai Marapira uthi kuhle ukuthi oMnu. Chimombe loMpofu bazinikele kuZACC ngoba kutshengisa ukuba balandela umthetho.
Kodwa ingcwethi ecubungula ezombusazwe, uMnu Effie Ncube uthi abantu abaselathemba le-ZACC.
IStudio 7 ayisenelisanga ukukhuluma leziphathamandla zeZACC ezibona ngokwethulwa kwemibiko ngoba zingadobhi ucingo njalo zingaphenduli imbuzo enkundleni zokuxhumana ebulenjini ngodaba lokuzinikela kukaMnu. Chimombe loMpofu.
I-ZACC ithi phezu kwababili laba, ifuna ukuphenya usomabhizimusi uMnu. Wicknell Chivayo owayesebenza lababili laba kudaba olufanayo.
Babikwa bantshontsha imali kahulumende ngesikhathi bephiwe imvumo yokuthenga impahla yokusebenzisa ngesikhathi sokhetho besebenza lenhlanganiso ebona ngokuqhutshwa kokhetho eyeZimbabwe Election Commission lenkampani yeSouth Africa. OMnu. Chimombe loMpofu betheswa omunye njalo umlandu wokungaqhubi kuhle uhlelo lwembuzi, besebenzelana logatsha lwezokulima.
|
https://www.voandebele.com/a/7668412.html
|
HARARE —
Abasakhulayo abalamabhizimusi asachathukayo abawasungula phansi kwehlelo zeUSA/Zimbabwe Exchange Programs, bahlangane okwensuku ezimbili, emkhosini oqhutshwe yisigodlo sommeli weMelika eZimbabwe.
Inengi labontanga baseZimbabwe, bakhala ngenhlupho ababhekane lazo ezigoqela inkudla zebulenjini zokuqhuba amabhizimusi eZimbabwe.
Ontanga laba bancedwa ukusungula lokulolonga lawa mabhizimusi phansi kwenhlelo zeMelika zokuthuthukisa intsha labesifazane basemazweni asathuthukayo.
Umhlangano lo, ubuphethe ingxoxo ezigoqela ezamabhizimusi kanye lokuzinakekela enkundleni zokuxhumana ezinjenge X, eyayisaziwa ngokuthi yiTwitter lezinye.
Omunye osakhulayo okhala ngemithelo eselizweni ephazamisa imizamo yabontanga, nguCraig Ntuliki, owenhlanganiso eye Youth Emancipation.
“Abasakhulayo sikhala ngendaba yezimali zomthelo okumele sizibhadale kuhulumende. Amabhizimusi ethu asakhula, njalo kunzima ukuthi sizuze izimali ezikhulunywa ngazo lezi. Yikho sikhala kubaphathi sisithi, nxa amabhizimusi abontanga esakhula, sicela lemithelo yankona ibe phansi, kumbe ikhitshwe okwesikhatshana.”
UNkosikazi Matlatisi Ndlovu, okunhlanganiso yeHustlers Summit, uthi bayancengisa ebhizimusini labo lokunceda abanye osomabhizimusi ukuthi bethuthuke.
“Sonke siyavuma ukuthi kunzima, kodwa siyazama ukuthi sincendise ngendlela esenelisa ngayo. Ayisikho konke esingakwenza, kodwa imizamo yethu isenelisisa okunye, njalo siyakwenza lokho. Izikhalazo zalabo esisebenza labo sazizwa, njalo sizazilungisisa.”
Kusenjalo, kube lesikhathi emhlanganweni lo, wokuxoxisana ngokuzinakekela kwalabo abalwela ilungelo loluntu enkundleni zokuxhumana ezebulenjini.
Omunye walabo abakade bekhokhela lingxoxo, uMnu. Gift Ostalos Siziba, umsekeli wesikhulumeli seCCC, uthi kunengi okumele kwenziwe ukuze abantu bethole ulwazi, kusetshenziswa ubulembu obeInternet.
“Abantu akumelanga besabe ukusebenzisa iInternet ngoba ngeyinye yendlela esetshenziswa ukuthi ulwazi ngokwenzakalayo elizweni. Kuthi njalo, imithetho yelizwe kumele ibanakekele, hatshi ukuthi umuntu engafaka umbono wakhe enkundleni zokuxhumana ebulenjini, useyesaba ukuthi engehluleka ukubona elakusasa. Okwesithathu yikuthi intengo yokuthenga iData kumele yehle, ukwenzela ukuthi umuntu wonke enelise ukuba eleInternet.”
USibongimusa Ncube, omunye laye owathola ithuba lokungena kunhlelo zeMelika, uxwayisa uzulu ukuthi azivikele nxa esebenzisa ubulembu be-internet.
“Kulezinto ezenza ingathi azila msebenzi nxa sikhuluma ngendaba zokuzivikela ebulenjini, kodwa ziqakathekile kakhulu. Nxa sifaka amaPasswords, kumele sifake aqinileyo. Kuqakahthekile njalo, ukuthi njalo nje, njalo nje, utshintshe iPassword yakho. Kubuye indaba yeWi-Fi, ngiyakwazi ukuthi abanengi bathanda engabhadalwayo, kodwa ngithi qhaphelani, kulapho elingazibeka mgceke, likhale kusasa.”
Omunye walabo ababona ngezobudlelwane lozulu esigodlweni seMelika lapha eZimbabwe, uNkosikazi Becca Archer-Knepper, uthi balesiqiniseko sokuthi umhlangano abawuqoqileyo ongowakuqala lokhe basungulayo inhlelo lezi, uncede bonke abaphatheke kuwo.
Umbutano weZimbabwe Exchange Alumni Summit, ugqitshwe lamuhla eHarare, lapho abasakhulayo abangene kuwo betshayela ihlombe uhulumende weMelika ngokubatholisa amathuba okuzithuthukisa ngolwazi, amacebo lokunye, njalo bathembise ukuyafundisa, ukucebisa lokuncedisa abanye abasakhulayo emangweni lapho abadabuka khona.
|
https://www.voandebele.com/a/7348693.html
|
WASHINGTON —
UMongameli Robert Mugabe uphosa watshayeka phansi ngesiphundu ngoLwesine emhlanganweni ojonge ukuqinisa ubudlelwano phakathi kweIndia lamazwe ezwekazi le Africa.
UMugabe ubezama ukuqansa okuyisitezi okuncane efuna ukuyabingelela omunye wakhe umkhokheli wele India uMnu Narendra Modi, kodwa wehluleka wakhubeka waphosa wagenquka.
Uncedwe nguMnu Modi lamanye amadoda amabili ambambileyo. Uthe esesuka njalo esitejini lesi abathathu laba bambamba bemqinisa ukuze engawi.
UMugabe ube yinhlekisa enkulu emhlabeni jikelele eze awe egcekeni leHarare International Airport ngoNhlolanja.
NgoLwesine uMongameli Mugabe, yena oseleminyaka yokuzalwa engamatshumi ayisitshiya galolunye lanye (91), ubekhanya ediniwe njalo engelamandla.
Ingcwethi kwezombusazwe uDr Nkululeko Sibanda uthi lokhu kuveza sobala ukuthi uMugabe seluphele, ngakho sokumele atshiye intambo zombuso.
"Udaba lolu lusitshengisa ukuthi uMugabe labantu abamkhangelayo bayehluleka ukuvuma ukuthi umuntu uyafika esibangeni sokuthi hayi, lokhu engakwenza, lokhu angeke aba esakwenza," kutsho uSibanda.
|
https://www.voandebele.com/a/uphose-watshayeka-phansi-ngesiphundu-umugabe/3028557.html
|
WASHINGTON DC —
Izehlakalo zokubulawa kwabantu ngobudlova obumangalisayo ziya zisanda eZimbabwe kulezinsuku.
Ngeviki ephelileyo amapholisa abophe umsolwa osakhulayo oleminyaka yokuzalwa elitshumi lasitshiyangalombili eBuhera ngemva kokubulala abantu abathathu abagoqela ukhulu labogogo ababili ebethesa icala lokubulala abazali bakhe.
UMnu Energy Chipinda utshele amapholisa ekubotshweni kwakhe ukuthi ubulale abathathu laba ngokubacobodisa ngembokodo.
Ngeviki edluleyo njalo kulosakhulayo oleminyaka yokuzalwa engamatshumi amabili lambili obotshwe eMasvingo esetheswa icala lokubulala umtshana wakhe obesenza uGrade 2 qede wamquma ikhanda waseligiga andubana alipheke.
Kumaviki asanda kwedlula njalo kubotshwe umsolwa obulale indodana yomfowabo eleminyaka esiyisikhombisa eMurehwa uTapiwa Makore laye wamquma ikhanda.
Amapholisa aqala athola isidumbu egangeni njalo ngeviki edluleyo azise ukuthi ayesethole ikhanda esambuzi sikamsolwa lamanye amathambo kanye lomsila wenyamazana engaziwayo owawugcotshwe ngegazi.
Izehlakalo lezi zitshiye inengi likhuza umhloba abanye besithi uSatane okulempondo sokuzibusela kulumhlaba.
Umfundisi Useni Sibanda utshele iStudio 7 ukuthi izehlakalo ezinje zingaba zisenziwa yimimoya emibi kumbe abantu abagula ingqondo.
|
https://www.voandebele.com/a/ziyanda-izehlakalo-zobudlova-ezigoqela-esomunye-obulale-umtshana-wakhe-wapheka-ikhanda/5691183.html
|
Amalunga edale lephalamende angamatshumi ayisithupha lanye, 61, azakuyahlolwa igazi ngoLwesihlanu ngeviki ezayo emkhankasweni ojonge ukukhuthaza uzulu ukuthi azi isimo sakhe ukuze kwehliswe ukumemetheka kwegciwane leHIV.
Umgcinisihlalo weZimbabwe Parliamentarians Against HIV/Aids uMnu Blessing Chebundo uthi amalunga edale awesilisa angamatshumi amabili lathobaminwe mibili, 28, azasokwa ngelanga linye.
Ukusokwa kowesilisa kubikwa kusehlisa amathuba akhe okubamba igciwane leHIV, lona elibangela umkhuhlane wengculazi. Amalunga la athi kasoze aveze ukuthi igazi lawo litholakale lilalo yini igciwane kumbe hatshi.
Umqoqi wenhlelo zenhlanganiso yabaphila legciwane eMatabeleland North, iZimbabwe National Network of People Living With HIV/Aids uMnu Sipho Mahlangu uthi lanxa elijabulela inyathelo lamalunga edale, umkhankaso lo ubungaphumelela alubana bethe bavesa impumela yokuhlolwa kwawo igazi.
|
https://www.voandebele.com/a/amalunga-edale-lephalamende-avuma-ukuhlolwa-igciwane-lehiv-158958335/1477289.html
|
WASHINGTON DC —
Ukutshabalala komnotho weZimbabwe okuqhubekayo kungela mkhawulo sokubangele ukuthi amanye amankampani lengatsha zikahulumende bahlele imbhadalo ngedola leMelika.
Inkampani kaloliwe eyeNRZ yethule umbiko isazisa amankampani athwala impahla ngezitimela zayo ukuthi kuqala ngoMgqibelo izakuba isiwahlawulisa ngedola laseMelika ngoba amaRTGS$ engasathengi lutho.
Ugatsha lukahulumende olubona ngezokulima lokwabiwa komhlabathi lalo soluthethe inyathelo elifanayo.
Intengo yezinto ezitsheyeneyo ezilokhu zithengiswa ngemali yamaRTGS$ layo iqhubeka ikhuphuka mahlayana nje.
Abantu abanengi bathi impilo isibanzimela njalo bathi inhlalakahle abayithenjiswa nguMongameli Emmerson Mnangagwa engena embusweni isibuye yaba lize.
Ukuhlaziya loludaba sixhume ilunga leZanu PF, uMnu Believe Gaule lomgcinisihlalo weMDC uNkosazana Thabitha Khumalo onguye osungula lingxoxo.
|
https://www.voandebele.com/a/4939198.html
|
Abakhokheli bamacele womabili eMDClamuhla balobelane phansi isivumelwano loMongameli Robert Mugabe seziqondisozokuthi inkulumo phakathi kweZanu PF leMDC zizaqutshwa njani emizameni yokuqeda udubo lweZimbabwe.
UMnu Morgan TsvangirailoMnu Arthur Mutambara bahlangane loMugabe lamuhla eHarare lapho abalobelanekhona isivumelwano senkulumo lesi. UMongameli Thabo Mbeki weSouth Africa, ongumlamlankunzi kudaba lweZimbabwe ubekhonaabakhokheli laba belobelana phansi lesi sivumelwano.
Isivumelwano lesi sihlelaukuthi inkulumo ezizalandela zizakwenziwa phansi kwendikimba bani lokuthiyiziphi izinto ezimqoka ezimele zilungisiswe. Ebingelela uMongameli Mugabe,uMnu Tsvangirai umnanze ngenjomongameli webandla leZanu PF hatshi uMongameliweZimbabwe.
Abakhokheli bobathathu bathembise ukuba bazimisele ukukhulumisana ukuzekuqedwe udubo olukhona. Beqeda umhlangano wabo lentathelizindaba bangeneemhlanganweni wabo bodwa.
Inkulumo ezimqoka zizaqalisa kuliviki njalo isivumelwanosalamuhla sithi inkulumo lezi kumele ziqhutshwe phakathi kwamaviki amabili alandelayo, kubika intathlizindaba yethu uMark Peter Nthambe.
Kusenjalo, ingcwethi ecubungula ezombusazwe uMnu Last Moyo utshele uNtungamili Nkomo weStudio 7 ukuthi laloba okwenzakale lamuhla kuletha ithembaebantwini beZimbabwe, indlela ikhanya izakuba lukhuni phambili ngoba amabandlala elakho ukungavumelani ukuthi udubo olukhona lulungisiswe njani.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-amacele-emdc-lezanu-pf-alobelana-phansi-isivumelwano-senkulumo-69019337/1460643.html
|
WASHINGTON DC —
Amabandla akuhulumende sebumbe iqula eliphiwe umlandu wokufundisa uzulu ngodaba lwesisekelo sombuso esitsha lisebenzisa imitshina yamacomputer leinternet.
Iqula leli, lona elilamalunga angamatshumi amathathu, lizakwenza lokhu lisebenzisa inkundla zebulenjini ezitshiyeneyo ezifana laboFacebook, iTwitter, YouTube, Myspace kanye lezinye.
Uhulumende uthi lokhu kuzaphathisa uzulu ukuthi azwisise ngodaba lwesisekelo sombuso ngaphambilini kweReferendum.
Kunjalo nje, sokuqhamuke ukukhulumisana kubi phakathi kweMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube lommeli weZanu PF kuCOPAC uMnu Paul Mangwana.
Ukukhulumisana kubi lokhu kuphezu kwengcazelo ephiwe nguMangwana mayelana lenyathelo alithetheyo kanye loMnu Douglaas Mwonzora oweMDC ekhokhelwa nguMnu. Morgan Tsvangirai elokutshiya iMDC kaNcube phandle kumkhankaso weCopac.
Isikhulumeli seMDC uMnu Nhlanhla Dube uqondise amazwi aqatha kuMangwana, esithi isizatho esibangele ukuthi yena loMwonzora batshiye ibandla lakhe phandle yikuthi bayalizonda.
|
https://www.voandebele.com/a/ibandla-lemdc-lisola-amazwi-kamangwana/1616474.html
|
WASHINGTON DC —
Endabeni zethu lamhlanje ……………..
********* Kuqhamuka udlakela olutshiye abanye belimele eShamva ngemva kokuba abasekeli bebandla leMDC-T kade bengcwaba omunye wabo behlaselwe ngabacatshangelwa ukuthi ngabe Zanu PF.
***********Kwenziwa umkhankaso wokukhuthaza uzulu ukuthi angacaphi imingcele engena eZimbabwe ngeviki ezayo kuyikutshengisela ukungathakazeleli umthetho wokuvimba impahla engena elizweni.
********* Owayengumkhokheli wabatsha kuZanu PF, uMnu. Godfrey Tsenengamu uveza athi yindlela esetshenziswa nguMongameli Mugabe ukuyala elokhu esesihlalweni lanxa engasafunwa ngabanengi.
********** Sizalethulela impumela yokhetho lwe South Africa.
**********KuLivetalk namhlanje sixoxa ngodaba lokudlwengulwa kwamantombazana asakhulayo kunye lomhlangano wabasakhulayo, owe Mandela Washington Fellowship. Lingakhuthwa yilezindaba lezinye kuStudio 7 ngo 8 ntambama kumagagasi athi 909 am, 4930, 12080, lo 15775 kilohertz kuShortwave. Inombolo zethu zewhats’app zithi 001-202-465-0318 kulabo abafuna ukuthola inhloko zendaba zethu. Sitholakala njalo kuFacebook ekhasini lethu ele VOA Ndebele.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-zestudio-seven/3450062.html
|
WASHINGTON D.C —
Umonagameli Emmerson Mnangagwa uthi wamukela incwadi yokutshiya umsebenzi kukaMnu. Kembo Mohadi owayengumsekeli wakhe, ngokudana.
Ekhuluma okwakuqala ngodaba lukaMohadi owatshiya umsebenzi ngokuvezwa njengomuntu othanda ukuya emacansini labesifazane abanengi abanye babo betshadile, uMnangagwa ungcome uMohadi njengomuntu osebenzele uhulumende wakhe gadalala.
UMnangagwa ubekhuluma emhlanganweni wedale le politburo esigodlweni sebandla eHarare lapho uMohadi kade ekhona laye. Isikhulumeli sebandla leZanu PF, uMnu. Simon Khaya Moyo utshele intathelizindaba umhlangano ungakaqali ukuthi uMohadi kasoze asuke kusikhundla sakhe sokuba ngumsekeli kamongameli webandla.
Ngesikhathi esedluleyo, abasekeli bakamongameli yibo kade besiba ngabasekeli bakamongameli welizwe.
Ukuhlaziya loludaba, uChris Gande weStudio Seven uxoxe lolwela ilungelo likazulu, uMnu. Mbonisi Gumbo ukuze sizwe imbono yakhe ngaloludaba.
Siphende saxoxo loNkosikazi Barbra Tanyanyiwa obona ngokwethulwa kwembiko kugatsha lwabesifazana kubandla le MDC Alliance ukuze sizwe imbono yabesifazane ngaloludaba.
|
https://www.voandebele.com/a/5800516.html
|
Amalunga edlula amakhulu amabiliebandla leMDC abalekele udlakela emaphandleni acine esiyaphephela esigodlwenisomeli weMelika eZimbabwe lamuhla. Amalunga la, agoqela abantwana, amakhehlalezalukazi, asuke esigodlweni sebandla lawo, iHarvest House ngemva kokubaabezempilakahle bethe lawo mahofisi avalwe ngoba kusesatshelwa ukuthikungaqhamuka imikhuhlane ngenxa yokuvalwa kwamanzi.
Ngenyanga edluleyoabasekeli balelibandla abedlula amakhulu amabili baye njalo esigodlweni someliwele South Africa. Lelixuku lisuswe kulesi sigodlo lasiwa kwenye inkamba eruwaduzane leHarare. Kodwa imbiko esiyitholayo ithi abantu laba abasiwe eRuwabadliswa imbuya ngoluthi ngoba belindwe ngamapholisa angabavumeli ukusukakulinkamba kumbe ukwethekelelwa yizihlobo kumbe inkokheli yebandla labo.
Obonangenhlalakahle kubandla leMDC, uMnu. Fred Makuvise utshele iStudio 7 ukuthiabanye bamalunga abo abasiwe enkambeni yeRuwa bathathwa ebusuku zinsolizikahulumende bengaphendukiswa. Ekuqubekeni kodlakela endaweni zelizweezehlukeneyo. UMnu. Daniel Ngondo osebenzelane lobe cintisa isikhundla sokumelaibandla leMDC kukhetho lukaMbimbitho eGokwe emangweni kanduna Gumunyu ubikwaebulewe izolo ngabasekeli beZanu PF.
Umeli weMelika eZimbabwe, uMnu. James Macgeeuthi baphakathi kokudinga uncedo lokupha iziphepheli ezisemahofisini akhe. UChrisGande weStudio 7 uxoxe lonkosikazi Gertrude Dube omunye walabo abaphepheleleesigodlweni someli weMelika eZimbabwe.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2008-07-03-voa4-69019807/1461121.html
|
WASHINGTON DC —
Oncintisa kukhetho lokudinga umeli weBulilima West edale lephalamende emele umanyano weMDC Alliance uMnu Mduduzi Tshuma uthi zinengi inhlelo zentuthuko akhangelele ukuzethulela uzulu walesisigaba enganqoba.
UTshuma uthi okudinga ukulungisiswa kugoqela amadamu, imigwaqo, izikolo lokunye okutshiyeneyo.
UMnu Tshuma uzancintisana loMnu Dingumuzi Phuri owebandla leZanu PF loNkosazana Perpetual Nomcebo Nleya owebandla leAlliance for National Salavation.
“IBulilima West yasalela muva kakhulu kunhlelo zentuthuko ngenxa yokuthi uhulumende owayekhona wayenganaki abantu bakithi,” kutsho uMnu Tshuma.
“Engikuthembisa abantu mina yikuthi sizalethela abantu umbuso wezabelo njalo ngapha kulamadamu amanengi amele alungisiswe agoqela eleMabhongane.”
|
https://www.voandebele.com/a/4467790.html
|
HARARE —
Uzulu we Zimbabwe lengcitshi kwezombusazwe zithi ugatsha lwezemali kumele lwabele imali enengi kungatsha ezibona ngenhlalakahle kazulu ikakhulu kunhlelo zokunakekela abaswelayo abayibo abathwele nzima elizweni elilesimo somnotho ongamanga kuhle.
Lokhu kuza ngesikhathi abakahulumende weZimbabwe sebesungule uhlelo lokuthola imibono eyehlukeneyo kuzulu ngokuba ahlele njani uluhlu lwendleko lokubuthaniswa kwemali engasetshenziswa nguhulumende olweNational Budget yomnyaka ka 2021.
Uzulu uthi lobanje uhulumende elengatsha ezifanele zinakekele abaswelayo lalabo asebebadala kakula okunengi osekwenziwe ukuze abantu laba baphathiswe.
Ingcitshi kwezombusazwe uMnu Tjenesani Ntungakwa uthi kumele uhulumende abele imali kugatsha lwe Social Welfare lona athi lunganceda kakhulu ukwehlisa inhlupho zalabo abaswelayo.
“Kubanzima ukuthi sikholwe ukuba bayazihlupha ngokudubeka kwabantu. Abantu makhaza kumele baphiwe ukudla. Ukubona kwami angila Themba ukuba lapho esiyakhona lomphathintambo wezemali kuqondile na ikakhlu kubantu makhaza”
Uqhubeke ethi imali etholwa nguzulu oswelayo okwakhathesi kayeneli lutho esithi abanengi badla inqweqwe zomlomo.
“Uzathola ukuba ezinye ugatsha lokulima luzathola imali, olwe Defence lolwe Home Affairs luzathola. Abaswela imali yilabo abaqondane lokuphila kwabantu”
Omela inhlanganiso ye Community Working Group on Health uMnu Itai Rusike yena uthi imali eyabelwa ugatsha lwezempilakahle kumele yengezwe.
“Uhulumende kancedi kakhulu kundaba zezempilakahle. Ugatsha wezempilakahle uyabe ekhangelela ukuba imisebenzi yempilakahle ibe ngcono. Imali abayiphiwayo incane kakhulu”
Lokhu kusekelwe ngowake waba ngumphathintambo wezempilakahle uDokotela Henry Madzorera othi uhulumende kumele abone ukuba uhlela kuhle ekwabeni iBudget yakhe ngalezi zikhathi zokoniwa komnotho yikuqhamuka komkhuhlane weCovid 19.
“Umehluko phakathi kwemali abayipha iMinistry of Health laleyo abayicelileyo incane. Kumele baphiwe imali eneleyo. Ukupha odokotela labongi imali engathengiyo kuyaphambanisa ugatsha lwezempilakahle”
Uhlelo lokubuthanisa imibono kazulu ukuze uhulumende azwisise indingeko zikazulu ngenjongo yokusebenzisa lolo lwazi ukuhlela uluhlu lokubuthaniswa kwemali kahulumende lendleko zengatsha zakhe zonke, olweNational Budget, luqale kunyenga edluleyo. IBudget yomnyaka ozayo ka2021, ikhangelelwe ukwethulelwa ilizwe ngumpathintambo wezemali, uMnu. Mthuli Ncube yonale inyanga kaLwezi ingakapheli.
|
https://www.voandebele.com/a/ele-zimbabwe-lilungisela-uluhlu-lwendleko-kahulumende-olwenational-budget-eka2021/5649516.html
|
Leliphephandaba lethule udaba oluveza ukuba kulabaholi bamabutho abathathu, abakusibanga sama general, abathola izitanda zokwakha indlu ngokungekho emthethweni.
Washington D.C —
Inhlanganiso ezimela ilungelo lentathelizindaba sezisole uhulumende ngokwethusela intathelizindaba zephephandaba lobulembu, ele .
Leliphephandaba lethule udaba oluveza ukuba kulabaholi bamabutho abathathu, abakusibanga sama general, abathola izitanda zokwakha indlu ngokungekho emthethweni.
Isikhulumeli sikamongameli Emmerson Mnangagwa, uMnu. George Charamba wethule umbiko othi intathelizindaba zingalokothi zingene kundaba eziphathelane lebutho.
Inhlanganiso ye Zimbabwe Union of Journalists isole imbiko ka Charamba isithi lokhu yikuvimba imbiko eqakathekileyo eyethulwa zintathelizindaba. Zona intathelizindaba ze zethule umbiko zisithi aziseyikwethula ezinye indaba eziphathelane lodaba lwamabutho la.
U-Chris Gande weStudio Seven uxoxe lomhleli wephephandaba le , uMnu. Dumisani Muleya.
|
https://www.voandebele.com/a/7496972.html
|
MATOPO —
Ikilinika yeNatisa eMatopo isileminyaka edlula emibili ingela mandla kagesti ngenxa yokuwa kwezigodo ezithwala intambo kagesti kunye lomtshina ogcina ugetsi ofileyo.
Lokhu kuvele ekwethekeleni kwequla likamphathintambo wezempilakahle uDokotela David Pararenyatwa kunye loMqondisi wenhlanganiso yamazwe awe European Union, uMnunzana Phillippe Van Damme.
UMsekeli womphathintambo wezempilakahle, uMnunzana Aldrin Musiiwa, uveze ukudana ngobunzima obubhekane lezigulane kunye labongi ekilinika yeNatisa esemangweni weMatopo ngezansi yeMandebeleni ethi bazathatha amanyathela ukuze amandla kagetsi abekhona ngoba isizatho sokuswela ugesti singasikhulu kakhulu.
USenator Rossie Mpofu olilunga ledale leSenate lesifazane, uthi kubuhlungu ukuba abongi lezigulane baswele amandla kagesti okwesikhathi eside.
UNkosikazi Nokuthula Ncube oyisakhamuzi salindawo ubike ukuba ukusilela kwamandla kagesti kubabisela emumva njalo kwenza omama abazobeletha bahlehlele emuva ukuya esibhedlela bacine bekhululekela emakhaya.
Esinye njalo isakhamuzi, uNkosikazi Felida Dube ubike ukuba uhamba umango odlula amakhilomitha alitshumi lane njalo ukusilela kwamandla kagesti kwenza omama babelethe nzima emnyameni uma bengalethanga amakhandlela.
Kuthi uMnunzana Nicodima Dube esinye njalo isakhamuzi uthi uhamba amakhilomitha angamatshumi amabili ukuza ekilinika ukuzothatha imithi kodwa ngenxa yokuswelakala kukagesti izikhathi ezinengi kayitholi ngoba eminye yemithi idinga ukulondolozwa endaweni eqandayo enjenge firiji.
Ukusilela kwamandla kagesti akuhlaselanga ikilinika yeNathisa kuphela, izibhedlela ezimbalwa emaphndleni azilamandla kagesti osekubangele ukuba abongi bangathandi ukuyasebenzela ezibhedlela zemaphandleni. Lokhu sekudale ukusilela kwabongi ezibhedlela ezinengi.
UMnunzana Van Damme, unikeze ikilinika yeNathisa isipho semithi athe iqakathekile kakhulu ngoba isetshenziswa nsukuzonke ngabongi.
|
https://www.voandebele.com/a/ikilinika-yenathisa-isileminyaka-engu-2-ingela-getsi/3329468.html
|
WASHINGTON DC —
Izakhamizi zakoMbimba ePlumtree lakwezinye izigaba zelizwe zibikwa sezihlalela evalweni ngoba zisethuselwa ngamalunga eZanu PF esithi nxa zingabhalisanga ukuba ngamalunga eZanu PF zizancitshwa ukudla okwabelwa abalambayo.
Isakhamuzi sakoMbimba, uMnu Moki Ncube, utshele iStudio 7 ukuthi abalezikipa zeMDC batshelwa ukuthi kumele bazilethe kuziphathamandla zeZanu PF njalo abanengi babikwa bephatheka emihlangwaneni yalelibandla hatshi ngokuthanda kodwa ngokwesaba okukhulu.
Njengoba singathathi hlangothi sixhume isiphathamandla seZanu PF uMnu Joseph Tshuma ongummeli wePhelandaba-Mpopoma edale lephalamende yena othi ingamanga limbiko.
UTshuma uthe akulasizatho zokuthi ibandla lakhe lenze lokhu nengoba lisekelwa ngabantu abanengi.
Kujayelekile ukuthi ibandla leZanu PF linike uzulu ukudla likhangelele ukuthi uzulu uzalivotela.
Abantu makhaza bathi lokhu kumele kuphele njengoba ukudla lokhu kubhadalelwe yimali yemithelo ekhitshwa yizizalwane zeZimbabwe.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-zanu-pf-indlala-elizweni/2963496.html
|
WASHINGTON —
UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi akulamuntu ozabulawa yindlala endaweni okube lezulu lesiphepho uCyclone Idai elibulele abantu abafika phose ikhulu esabelweni seManicaland.
UMnangagwa wethule umbiko lo eChimanimani ngoLwesibili ngesikhathi ehlola umonakalo odalwe lizulu leli. Ubehamba lomsekeli wakhe uRetired General Constantino Chiwenga, uNkosikazi Oppah Muchinguri-Kashiri, obona ngezomvekela, lezinye iziphathamandla zikahulumende.
UMnangagwa uthe bazathola usizo labo ababhekane lomonakalo odalwe lizulu lesiphephe.
“Asifuni ukuzwa ukuthi kulomuntu obulewe yindlala. Silokudla komuntu wonke. Silungisa ukuthi omanjinela balungise wonke amabholoho abhidlikileyo. Sifisa ukuthi kwakhiwe aqinileyo.”
Okwenziwa nguMnangagwa kunconywa ngabakubandla lakhe abagoqela uMnu. Believe Gaule.
Kodwa-ke uMnu. Sibasa Tshuma, ohlala eFilabusi esabelweni seMatabeleland South, uthi akuqedekali okwenziwa nguMnangagwa.
Kusenjalo, abaculayo, imbongi labanye abadabuka eZimbabwe bakhangelelwe ukuthi bazakwenza umhlangano wokudingela abantu beManicaland uncedo kulandela izulu lesiphepho uCyclone Idai elibulele abantu abanengi labhidliza lezakhiwo ezitshiyeneyo.
Imbongi ehlala eVictoria Falls, uObert Dube, uthi bazama ukunceda abahluphekileyo.
Inhlanganiso ezitshiyeneyo ziqhubekela phambili ziqoqa imali lokunye okokunceda abantu eManicaland.
Kubikwa ukuthi ikolitshi lemfundo ephezulu eyeUniversity of Zimbabwe layo incedise ngengubo, imithi lokunye. Omunye obefunda ekolitshini lelo, uTinashe Kutsirai, ubhubhe engozini le ngesikhathi esebenza kuhlangothi lukahulumende olubona ngezemvelo olwe Environment Management Agency.
|
https://www.voandebele.com/a/mnangagwa-food-aid-everyone-will-get-food/4840701.html
|
U Vinny Da Vinci uthi kwezomculo ubona ethuthuka esiyaphezulu, ngoba umculo yimpilo yakhe njalo abantu bemthanda kakhulu kwele South Africa lakwamanye amazwe afana leleMelika lele Bhilithane lapha aseke wethekelela khona. Ungene emsebenzini wezokujabulisa uzulu etshaya kumbe engu DJ ezikolo e Pretoria, kodwa khathesi usesaziwa njengomunye wabo DJ abukubanga eliphezulu, njalo engomunye wabanini benkampani yezomculo i House Afrika Records. Ekhuluma ecingweni lo Brenda Moyo we Studio 7 u Da Vinci uyazichaza ukuthi vele yena ungubani.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2007-08-31-voa1-69024457/1460626.html
|
Inkulumo zakuqala phakathi kwe bandla le ZANU PF lamacele womabili eMDC bendawonye, belanyulwa ngumongameli Thabo Mbeki wele South Africa ebezikhona ngempelaviki ziphele izolo ntambama.
Abasiki bebunda bathi ibandla le ZANU PF lilezikhalazo ezigoqela ukuthi kuvalwe imisakazo enjenge studio 7 kwele melika le SW Radio Africa eNgilandi ngoba yiyo encedisana labo hulumende baphetsheya ukuthi bezame ukugenqula umbuso okhona.
Ibandla leli libikwa lichasisa ngengxabano phakathi kwabansundu labamhlophe ekwabeni umhlabathi kusukela ngesikhathi sabo Mbuya Nehanda kuze kube lamuhla kugwalo lwalo, lokuthi ingxabano le yiyo ebangela izijezizo zenotho elifuna zethulwe.
Ngakwenye ingxenye, amacele womabili e MDC akhalaza ukuthi kuguqulwe ingxenye yesisekelo sombuso, lokunye okunengi-nengi. Isikhulumi sika mongameli Mbeki uMnu. Mukuni Rashitanga, utshele istudio 7 ukuthi inkulumo lezi ziza qhubeka njalo walile ukuveza ukuthi bekuxoxwani.
Unobhala jikelele wecele le MDC elikhokhelwa nguMnu. Arthur Mutambara uMnu. Welshman Ncube, obephakathi kwalezi ngxoxo laye ugcizelele ku Sithandekile Mhlanga ukuthi kuxoxiwe kwele South Africa loba nje engavezanga udaba obelusegudwini.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2007-06-19-voa2-69003132/1468783.html
|
WASHINGTON DC —
Endabeni zethu lamhlanje ……………..
********** Abe MDC Alliance bafola ezithaladeni zeHarare besithi lonyaka akula khetho olukhululekileyo oluzakwenziwa nxa kungaguqulwanga okuthile okugoqela udaba lokubekwa mgceke ukudhindwa kwe Ballot Paper, ukuthi ngubani owanikezwa lowo msebenzi kanye lokuthi adindwa emangaki.
************* UBulawayo wamukele umkamongameli welizwe, uNkosikazi Auxillia Mnangagwa ozekwabela uncedo abaphila lobugoga, izakhamizi zikhala ngokuthi uhulumend womkakhe akanaki lesi sigaba kwezentuthuko.
************* Inkokheli yenhlanganiso ebona ngelungelo lezisebenzi eye Zimbabwe Workers for Justice ikhuthaza izisebenzi ezivotayo ukuthi zilimuke okuthenjiswa ngumkhokheli womanyano weMDC Alliance uMnu Nelson Chamisa yena kunguye owabangela ukuhlupheka kwenkulungwane ezingamatshumi amathathu zabantu sebelahlekelwe ngumsebenzi.
************* Abekhomishini ebona ngezokhetho eye ZEC babamba umhlangano labamabandla ezombusazwe koBulawayo eNkulumane bechasisa ngokukhangelelwe ngamapholisa ngendlela abancintisay okumele baziphathe ngayo labasekeli babo.
************* Kwezemidlalo ……kambe yiliphi iqembu elizafinyelela ukuyadlala lele France ku final yalonyaka eyomncintiswano wezizwe zomhlaba phakathi kwele England lele Croatia wona azadibana namhla ntambama ku semi - final yesibili.
********** KuLiveTalk lamuhla kuhlelo lwendaba ezipathelane labezimbabwe asebehlala emazweni olwe “Diaspora Forum” sikhangela ukufola okwenziwe ngabamabandla aphikisayo besola indlela ukhetho oluqondiswa ngalo. Thumelani imilayezelo yenu ku WhatsApp kunombolo ezithi 001 202 465 0318 kumbe enkundleni yebulenjini yokukhulumisana lokuzilibazisa ekhasini lethu ele VOA Ndebele. Lingakhuthwa yilezindaba lezinye kuStudio 7 ngo half past 7 ntambama, kumagagasi athi 909 am, 4930, 15580 laku 6080 kilohertz kuShortwave. Lingakhohlwa ukuthi sikuWhatsapp lakuFacebook ku VOA Ndebele.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-ntulikazi-11/4478039.html
|
BULILIMA EAST —
Abazali babantwana abafunda eMatjinge Primary leSecondary School, okuyizikolo zebandla leMethodist Church eBulilima East, sebevuke eseganga bekhonona ngokwenziwa libandla leli, ngokuqhatshwa kwaababalisi abangadabuki kulumango, kanye lenkohlakalo abayethesa iziphathamandla zalez’izikolo.
Omunye wabazali obekulo umhlangano, uMnunzana Lungisani Chikwala, uthi abazali bathukuthele ngokwenzakala esikolo.
"Imbangela yaba yileyi eyomuntu-ke owafika elethwa nguprincipal omutsha. Eqeda uku-introduswa ngesinqumo esesithethwe esecondary ukuthi angabi khona emhlanganweni waqhubeka ekhona emhlanganweni abadala bathe sebemcelile ukuthi aphume akazange avume ukuthi aphume. Loba esebatshovela kakhulu esithi kaphume esithi ‘phumani lihambe, go out, go out of my school’.”
UMnunzana Racking Ngwenya, isakhamuzi seMatjinge Ward, uthi sowaze wasusa abantwabakhe kules’isikolo ngoba ibandla leli liqhatsha abantu abangazi ukukhuluma ulimi lwabantwana.
Bekuxokozela emhlanganweni obuphakathi kwabazali, abogatsha lwezemfundo labebandla leMethodist Church kulandela ukutshengisela kwabazali ngenyanga ephelileyo okwamemetheka ezinkundleni zokuxhumana enkundleni ezesocial media.
"Ofike manje uburser wakhona kasazi iSiNdebele, ume'khulunywa uyabelokhe ebuza. Kasazi iSiNdebele. Kutsho ukuthi ubuya eMaShoneni khonale asazi kukuphi kwakhona kodwa into esiyicelayo yikuthi umuntu esimfunayo la eMatjinge sifuna umuntu oyazi ukukhuluma ulimi lwabantu lesi esilukhulumayo ukuze abantwana bethu bazwe kahle ngoba ezinyi'zinto tholukuthi noma bebhale ezinyi'zinto nathi asiziqondi ukuthi ngoba abantu laba abazi iSiNdebele. Kufuneka umuntu olethwa esikolweni, utitsha okwazi iSiNdebele sabantwana ukuze into zonke zihambe."
Omunye njalo umzali, uMnunzana Trevor Ndebele, uthi abazali bakhangelewa phansi khona kuyibo ababhadala imali yokuthi izikolo lezi zisebenze.
"Into ehluphayo phakathi kwethu lapha yikungazwani phakathi kuka Methodist lecommunity. Abantu abayibo abathunywa nguye abasebenza laye, basuka bangenele kakhulu entweni zedevelopment yesikolo. Sikhanya vele kasithathwa njengabantu, sithathelwa phansi. Yena lowo muntu njalo ngumuntu obefika lapha vele besingakamazi. Besingakaze sihlale laye so yikho okwabangela idemonstration."
UNkosazana Zamani Ndlovu, ohlala eBulilima, uthi isikolo lesi abantwana abasafundiswa ngendlela eqondileyo osokusenza bengabi lembeko.
"Kukhanya lapha esikolo kuyanathwa utshwala, kuyabhenywa, kodwa uHead engala mandla ukuthi ayenzeni, kukhanya nje isikolo lesi imfundo sisibaphansi yikho khonalokhu, so, njengabazali sasesibonisana ukuthi nxa ngabe kungela Principal uHead sengazuza ukuthi iCommunity imncedise kubonakale ukuthi abantwana abazabiswa esikolo la babengabantwana abazavela kwezinye izikolo belencwadi eziqondileyo ukuthi utransfeye ngandlela bani."
Abazali bathi izikolo zeMatjinge kazithathelwe iMethodist Church zinikwe ukhansili kumbe uhulumende ukuze abazali bahlaliseke.
"Kabafuni ukuzwa into ekhalazwa ngabazali. Nxa sisithi iwofisi kaprincipal asisayifuni sitsho ukuthi iChurch ngokwayo kayiphume sithathe isikolo sethu sisfake ekhansili njalo kasibuyeli emuva loba besethusela bethi balama Lawyer asibuyeli emuva.”
Okunye okuhlupha abazali yikuthi ikhomithi abayikhethayo eyeSchool Development Committee (SDC) ukuthi isebenze lesikolo imele abazali, ibandla leMethodist Church kukhanya ayifuni ukusebenzisana layo. UMnu Bheki Ndlovu ngumgcinisihlalo weSDC wesikolo lesi.
"Asisela mandla ukuthi sisebenze esikolo, ebantwaneni lekuthuthukiseni isikolo. Asila mandla okusebenzisa izinto zesikolo."
Abezogatsha lwezemfundo bathembise abazali ukuthi bazacubungulula ukusebenza kwalesikolo lodaba lokutshaphazwa kwemali. Bathe ukupasa kwabantwana abalihlekana kules’isikolo kuyabethusa. UMnunzana D. Zinyemba ukhulume emele lolugatsha.
"Ama concerns ethu lapha manengi … Uyatsho ubaba ukuthi kungayenziwa iaudit, uyavumelana lakho. Which is item number ten ku-petition.”
UBishop Ncube, obuye evela koBulawayo emele ibandla lakhe leMethodist Church, uthi alubapathi kuhle udaba lokuthi ibandla lakhe lidla imali yabazali.
"Umuntu angama kuGeneral Meeting athi iMethodist Church idla imali. Lalelani kuBishop, ngikhokhela iMethodist Church in Zimbabwe iDistrict lakoBulawayo lonke, akula mali yeMatjinge i-one cent engake ngayidla mina leMethodist. Zaziwa nguHeadmaster loPrincipal izimali. Iqiniso engingalithola ukuthi imali yayangaphi bazali, lingilalele, yiAudit ezakwenziwa yizikhwicamfundo.”
Isikolo seMatjinge sakhiwa libandla leMethodist Church ngomnyaka ka1924 njalo besisebenza kuhle okwenimyaka eminengi. Emyakeni ethize edlulileyo abantwana baqala ukungaphumi kahle ezifundweni zabo njalo abazali bathi lokhu kubangelwa yikuqhatshwa kwabantu abangenelisi ukukhuluma ulimi lwabantwana lokungezwani phakathi kuka Headmaster loPrincipal, owabiswa libandla leMethodist Church.
Abazali bacine betshengisela ngokuvala iwofisi kaPrincipal bethi kaphume aphele ngemva kokucunulwa yikuba nyakenye kupase ihlekana labantwana baka Form 4, ngesilinganiso sokune kuphela ekhulwini – 4%.
|
https://www.voandebele.com/a/bavuka-esiganga-abazali-ematjinge-abathi-kuqhatshwa-abantu-bokuza-njalo-sokulemfundo-ephansi/5853434.html
|
WASHINGTON DC —
Ibandla le Zanu PF lithi ngamanyala akhulunywa ngezinye izizalwane zeZimbabwe ezithi inhlanganiso yamazwe ezansi yezwekazi leAfrica eyeSouthern African Development Community (SADC) kumele ilungise okuhluphayo eZimbabwe.
Abalandeli bebandla leli abagoqela uMnu. Farai Muvuti loMnu. Effort Nkomo bathi abahluphayo ngabaphikisa uhulumende kaMongameli Robert Mugabe abafuna ukumkhipha esikhundleni.
UMuvuti loNkomo bathi abantu abatshengisela ezitaladini eZimbabwe yilabo asebehluphe okwesikhathi eside abasemadolobheni abavele bezonda ibandla elibusayo.
UNkomo uthe, “Umbono wami yikuthi eZimbabwe kulabantu abahlakaniphileyo kakhulu abazi ukuthi nxa kuluhlupho bakhulumisane lalulungise bengakabizi owangaphandle. Angazi ukuthi ubukhokheli bonke bamabandla ayehlukeneyo bebeyehlulekile yini ukuthi kukhulunyiswane ngodubo obukhona.”
Kodwa-ke ingcwethi kwezombusazwe, uDokotela Nkululeko Sibanda, owe Huddersfield University, uthe iSADC kumele ilungise konke okuhluphayo eZimbabwe.
“Limqotho lelo elithi iSADC kumele ingenele nxa kulobudlwangudlwangu obuqhubekela phambili.”
UMongameli Robert Mugabe kade esemhlanganweni weSADC wawutshiya ungakapheli esiyadinga uncedo esibhedlela eDubai.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-sadc-zanu-pf/3488494.html
|
Ibandla leMDC lithi kutholakale izidumbu ezedlula amatshumiayisithupha e epworth lase Chitungwiza zabantu abacatshangelwa ukuthingabasekeli balo. Isikhulumi samapholisa uMnu. Wayne Bvudzijena utshele iStudio7 ukuthi useke wezwa loludaba kodwa waphanga wathi ngamahungahunga ngobakungela gama lomuntu ngitsho loyedwa oqanjwayo.
Kodwa iMDC ithi izidumbu lezisezonakele okokuthi akusakhanyi ukuthi ngobani abafayo. Ekuqhamukeni kodlakelaphambilini kokhetho lwesibili lukaMongameli olwerun-off ngonhlangula kulamakhuluabantu abanyamaleleyo lalamuhla lokhu abaziwa ukuthi bangaphi ngoba besukebebalekela ubudlwangudlwangu bwabasekeli beZanu PF.
Lelibandla lithi abaziwayoukuthi bafa bafika ikhulu lamatshumi amabili. Obona ngokuqoqwa kwenhlelo zecelelemdc ekhokhelwa ngumnu. Morgan Tsvangirai, unkosikazi Sekai Holland utshele uChrisGande weStudio 7 ukuthi belokhu bethola izidumbu zabasekeli babo phosensukuzonke.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2008-09-04-voa2-69004497/1462717.html
|
WASHINGTON DC —
Endabeni zethu lamhlanje……………
*** Namhlanje sisungula inhlelo ezikhangela ukuba ngemva kweminyaka emibili abebutho leZimbabwe bekhiphe umnumnzana Robert Mugabe esihlalweni ngodli, izizalwane zeZimbabwe zithini ngomumo okhona elizweni phansi kombuso kaMongameli Emmerson Mnangagwa. Inengi labeZimbabwe eselihlala kwele South Africa lithi selitshabalele ithemba lokuthi umbuso kaMnangangwa ungenza ngcono kulokaMugabe.
*** Izakhamizi zeBrunapeg zivale isikolo esifundisa umsebenzi wabongi esibhedlela seBrunapeg Mission Hospital zikhala ngokuvalelwa phandle kwabantwana beMaNdebeleni ukuzofundela umsebenzi wabongi.
*** Idale lephalamende lakwele Melika lisungula ukuhlaziywa kobufakazi obungakhokhelela ekuthini uMongameli Donald Trump asuswe embusweni ngohlelo lweImpeachment.
*** Umkhokheli webandla eliphikisayo eleMDC, uMnu. Nelson Chamisa uhlangana lentathelizindaba.
*** KuLiveTalk namhla kuhlelo olwe”Diaspora Forum” sikhangela ukuyekethiswa kwemigoqo yokungena kwabantwana kweleSouth Africa bengela bazali bonke. Nxa lifuna ukungena kuhlelo sithumeleni umlayezelo kunombolo ezithi 0012024650318. Lingakhuthwa yilezindaba lezinye kuStudio 7 ngo half past 7 ntambama lango half past 6 ekuseni, kumagagasi athi 909 am, 4930, 15580 laku 6080 kilohertz kuShortwave.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-lwezi-13-2019/5164332.html
|
Iphephandaba lobulembu be Internet, ele Newshawks lithi lokhu kutshengisa mpela ukuthi kulamaxuku amabili kubandla leZanu PF asephoselana imamba ephilayo phezu kogwalo lolu.
Udaba lohlelo lokudweba imingcele yokuvotela, idelimitation, lokhe ludabule phakathi ibandla le Zanu PF.
Isikhulumeli sikamongameli emmerson mnangagwa, eloba enkundleni yokuxhumana eye Twitter uthi ugwalo oluphiwe uMongameli Emmerson Mnangagwa ayisilo lokucina ngoba khona luzahluzwa njalo.
Kodwa unobhala wezokhwethulwa kwemibiko, uMnu. Nick Mangagwana uthi ugwalo oluphiwe uMnangagwa ngumgcinisihlalo we zec, uNkosikazi Priscilla Chigumba yilo oselulolongwe lwaphelela osekusele nje yikuthi umnangagwa ethule insuku zokhetho.
Iphephandaba lobulembu be Internet, ele Newshawks lithi lokhu kutshengisa mpela ukuthi kulamaxuku amabili kubandla leZanu PF asephoselana imamba ephilayo phezu kogwalo lolu.
|
https://www.voandebele.com/a/6949394.html
|
GWANDA —
Izakhamizi zeZansi yemaNdebeleni ezixoxe lomsakazo we Studio 7 zithi zilakho ukuhlaselwa yindlala njalo lonyaka kulandela kuqhamuka kobudli obebungavamanga eminyakeni edlulileyo.
UNkosikazi Saziso Khumalo oyisakhamuzi seVokola eInsiza uthi izilimo zizatshabalala ngenxa yemhogoyi.
"Imihogoyi ikhona sibili iyala, isiskhipha ekudleni ngoba amabele ayadliwa, iyangena phakathi kwenhliziyo ichithize, sesisethuka ukuthi engxenye sizacina singasatholi ukudla siphinde sihlaselwe yindlala yanyakenye, lokhu sikhangele ukuthi abezokulima bazasincedisa ngemithi yokusprayer. "
Uphinde wathi lamadlelo asengozini ngoba limhogoyi isidla lotshani.
"Sekuleminye imihogoyi edla utshani, lapho edle khona akusali tshani leyo ke ngeyegangeni idla utshani le idla izilimo zethu so silokudana ukuthi hawu Nkosi besisithi sizake sithole ukudla lonyaka kodwa hayi imihogoyi isithwalise nzima ."
Lamazwi agcizelelwe nguMnu. Collen Ngwenya oyisakhamuzi seMatobo othi isivuno silakho ukutshabalala ngenxa yobudli lobu obuhlasele izilimo.
"Sibona amabele ayadliwa njalo udla kubi lumhogoyi ngoba udla inhliziyo yamabele nxa sokudliwa inhliziyo kutsho isivuno kasisekho sokuyatshakaza kukuncane kucine kungafakanga isivuno esisilindeleyo, imihogoyi nxa singenile akulula ukuthi uyikhiphe, besicela uhulumende asisize ngemithi yokusprayer ukuze khonokho esikugcinileyo singalambi njalo, nyakenye silanjiswe yikuthi bekungelazulu lonyaka kulezulu sokulobudli."
UMnu. Gabriel Moyo oyisakhamuzi seMawane eGwanda South uthi lanxa limhogoyi ihlasele balokubonga kuhulumende nova ebaphathise ngemithi.
"Imhogoyi ikhona, abantu bathwele nzima emasimini ngemhogoyi, kodwa sibongela ukuthi uhulumende usheshe wabisa imithi yemhogoyi ukuthi abantu baspray emasimini leduzane lapho ekhona, okwalonyaka kusimangalisili asikaze sibe lakho thina lokhu kodwa lonyaka ungakhangela utshani kumnyama tshuma."
Kusenjalo isidumbu somfundi weNtepe Primary school owathathwa ngumfula wanyamalala phose okwamaviki amabili utholakale ngeSonto ngemva kokugejwa esizibeni yizakhamizi.
Izakhamizi zisole kakhulu ukungancediswa nguhulumende lapho zigebha ngezandla.
|
https://www.voandebele.com/a/imihogoyi-ithwalise-nzima-abalimi/8003847.html
|
BULAWAYO - UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi inkokheli zomdabu yizo ezihlala labantu abanengi kakhulu elizweni abangaphansi kwazo abasemaphandleni ngakho zilomlandu wokulondoloza ukuthula lokubambana ngesikhathi ilizwe lisisiya kukhetho lonyaka.
Ubekhuluma ngoLwesithathu emhlanganweni wezinduna walonyaka, lapho eziphiwe izimota nguhulumende lenhlanyelo ngabeNational Aid Council besithi basekela isiphala senkosi.
UMnangagwa ukhulume kabanzi ngokuthula langokubambana elizweni njalo wathi kufanele izinduna zibone ukuthi ibandla lakhe liyanqoba kukhetho.
“Inkokheli zomdabu zihlala labantu emakhaya abanengi okumangalisayo ukwedlula emadolobheni ngakho siyacela nkokheli zethu zomdabu ukuthi ngesikhathi sisiya kukhetho lonyaka lilondoloze ukuthula abantu babambane.”
Eyinye yezinduna uMnu. Sidalizwe Dube Masendu, osuka ePlumtree eBuliluma, ngomunye wabaphathake emhlanganweni lo.
“Siyamuzwa umongameli ukhuluma ngokuthula kodwa okusimangalisayo yikuthi imigwaqo ayihambeki asazi ukuthi ngesikhathi bezokhankasa bazahamba njani langesikhathi sokhetho.”
Induna uMtshana Khumalo weBubi, ongumsekeli kamongameli wedale lezinduna edale lephalamende, eleChiefs Council, uthi uzulu ubhekane lenhlupho ezinengi emaphandleni.
Isikhulumi sebandla leCitizens Coalition for Change koBulawayo, uMnu. Swithern Chirowodza, uchothoze ukubanjwa ngamandla kwenkokheli zomdabu ukuthi ziphatheke kwezombusazwe.
Olwela amalungelo olunt,u uMnu. Effie Dlela Ncube, uthi umongameli uselulaza amandla enkokheli zomdabu ngokuzimba ngamandla ukuthi zibone ukuba ibandla lakhe liyanqoba.
Inkokheli zomdabu zibalise inkinga ezinengi ezihlangana lazo ezikhangelele ukuthi uhulumende azilungisise ezibalisa iholo elingasathengi lutho, imota zokuhambisa, indlala, imigwaqo engasahambeki, udubo lwabemba amatshe aligugu ngokungekho emthethweni ababizwa ngokuthi ngamakorokoza labazinika umhlaba ngaphandle kwemvumo.
Umhlangano walonyaka, oqalise ngoLwesibili wagqitshwa ngoLwesithathu, ubuqhutshwa ngaphansi kwesihloko esithi “Firm Cultural Foundation for Community Development.”
|
https://www.voandebele.com/a/7006563.html
|
BULAWAYO —
Abohlangothi lwezempilakahle kumaninsipala wedolobho lakoBulawayo, bathi sebethole indlela yokuphatha ngayo udubo lwesihudo esiqhamuke kulelidolobho ngenyanga kaNkwenkwezi bethi sebelamaphilisi okuselapha.
Lesi sihudo sithethe imphefumulo yabantu abalitshumi lantathu kuthi amakhulu lamakhulu abantu lokhu beqiniswa yiso besezibhedlela kumbe emakhaya.
lnengi labantu elizweni lonke jikelele baveza ukukhathazeka ngesimo esibhekane lemizi eminengi yakoBulawayo ngenxa yokuqhamuka kwesihudo esibangelwe yikunatha amanzi angahlanzekanga aphume empompini esibangele ukugula lokulahlekelwa yimiphefumulo.
Umphathi wezempilakahle kumaninsipala wedolobho lakoBulawayo, uDokotela Edwin Sibanda, uthi abantu abafika phose inkulungwane ezimbili sebedinge uncedo emekilinika koBulawayo kulandela ukuqhamuka komkhuhlane lo.
“Okwakhathesi abantu asebefike emakilinika akoBulawayo leLuveve bephethwe yisihudo kusukela mhlaka May17 kusiyafika mhlaka July 3 besesile 1,798. NgoMgqibelo eLuveve sabona abangu16."
UDokotela Sibanda uthi abanye abantu bayafa bengakafiki ezibhedlela.
“Abanengi bezwa ukutshisa komzimba, ukulahla ingcekeza elula okwedlula kathathu ngelanga. Abanye bahuda ingcekeza elegazi, ukuhlanza kuthi abanye batshaywa likhanda lezisu ezibuhlungu. Kulamaphilisi esesiwatholile okwelapha isihudo kodwa inengi labo bayasitshiya ngoba bayabe behlanze kakhulu balahlekelwa ngamanzi amanengi.”
UNkosikazi Patricia Tshabalala, olwela amalungelo oluntu, uthi abantu bayagula bafelwe njalo balokwesaba eLuveve.
“ELuveve sithole kuhawulisa kakhulu abantu bayagula, bafelwe, bayesaba kodwa kuyagulwa sizwa kuthiwa sekulomunye umntwana osesitshyile badinga usizo lwethu.”
Umgcinisihlalo wenhlanganiso yezakhamizi, eyeBulawayo Progressive Residents Association kuWard 15, uMnu Ndaba Ngoma, uthi lokhe belinde ingcazelo kumansiipala mayelana lamanzi abagulisayo asethethe imiphefumulo yabantu.
“Lokhe silinde ingcazelo kukhansili mayelana lesihudo esibhekane laso esithatha imiphefumulo yabantu kulandela ukunatha amanzi ekhansili.”
lzakhamizi zeLuveve okwamanje sezitholiswa amanzi malanga wonke sezakhitshwa kuhlelo lokwabelwa amanzi okwamalanga ayisithupha ngeviki ngemizamo yokumelana lalesihudo.
Ukhansili ukhuthaze abantu ukuba babilise amanzi bengakawanathi ngoba elakho ukuba ahlangane lengcekeza ngesikhathi evaliwe kuhlelo lokwabela izakhamizi amanzi olwe water shedding. Lapho ebuya ngemva kwensuku eziyisithupha alakho ukuba ayabe sehlangane lengcekeza ecina igulisa abantu.
|
https://www.voandebele.com/a/umanisiphala-wakobulawayo-uchasisa-ngesihudo-esihlasele-lelidolobho-/5492051.html
|
Izakhamizi ezifika phose ikhulu lamatshumi amathathu 128 ziphila ngokulima esivandeni seZabajimba esasungulwa eminyakeni emithathu edluleyo kulandela ukuvuselelwa kwedamu leZabajimba nguhulumende weMelika.
WASHINGTON —
Izakhamizi zeBhungwe eMatshetsheni eMatebeleland South zikhalaza injini kanye lempompi zokulima ngokuthelezela ukuze zenelise ukulondoloza izilimo esivandeni sazo seZabajimba. Okwamanje ogogo bathwala inkonxa emakhanda behambe umango omude ukuyathelela izilimo.
Izakhamizi ezifika phose ikhulu lamatshumi amathathu 128 ziphila ngokulima esivandeni lesi esasungulwa eminyakeni emithathu edluleyo kulandela ukuvuselelwa kwedamu leZabajimba nguhulumende weMelika.
Inengi lezakhamizi lithi liphila ngokuthengisa izilimo ezibalisa imbhida, amatamatisi kanye ledelele lentanga ukuze linakekele izimuli njalo lihambise abantwana ezikolo.
Ukuswelakala kwempompi zokulima kuthelezelwa sekudale ukuthi inengi ikakhulu ogogo bathwale gadalala lapho bethelela ngoba bethwala inkonxa emakhanda, kutsho umsekeli kaMgcinisihlalo weZabajimba Garden UNkosikazi Gladys Mkhwananzi.
Uthi bacina begada izimota besiya edolobheni leGwanda ukuyathengisa izilimo zabo.
UNkosikazi Betty Ncube ngomunye okhala ngokuthwala inkonxa ekhanda ethi akula ngeyinye indlela ngoba kumele anakekele abazukulu bakhe ngalesisikhathi sendlala.
UNkosikazi Patricia Sibanda uthi ngaphandle kodubo lwempopi zokudonsa amanzi intengo yemithi yokubulala izibungu ezihlasela izilimo iphezulu kakhulu.Uthi njalo bahlaselwe yindlala
Inhlanganiso enakekela uzulu ngesikhathi sendlala iWorld Food Programme isebenzelana leAfricare isiqalile ukwabela izakhamizi zemaphandleni ukudla okubalisa amabele, indumba kanye lamafutha. IWFP ithi bangaphezulu kwezigidi ezinhlanu 5,5million abantu abasemaphandleni abadinga ukusizwa ngokudla lonyaka.
Kolunye udaba, abesifazane bemaphandleni bananze usuku lwe World Cancer Day eSitezi ngoLwesihlanu bekhuthazwa ukuthi bayehlolwa umkhuhlane wemvukuzane ezibhedlela.
Emhlanganweni oqoqwe yinhlanganiso yabomama eyeWomen Development Association of Zimbabwe WODAZ eSitezi inengi labomama belisemnyameni ngembangela yalumkhuhlane. UNkosikazi Nomalanga Sithole ngomunye wabaphatheke kulumhlangano.
UNkosikazi Gladys Ndebele laye ugcizelele wathi kuyadingeka ukuthi abesifazane bagijimele esibhedlela lapho belezibonakaliso zomkhuhlane wemvukuzane.
Abesifazana abahlala emaphandleni babikwa bebulawa mahlayana ngumkhuhlane wemvukuzane ngoba beswela imali yokuhlolwa leyokwelatshwa.
|
https://www.voandebele.com/a/izakhamizi-zebhungwe-ematshetsheni-zidinga-uncedo-lwemitshina-yokuthelezela-ezivandeni/5279511.html
|
WASHINGTON DC —
Uhulumende uthi amabhizimusi sokumele ahlele intengo yezinto zawo ngemali ezimbili: idola leZimbabwe kanye leleMelika.
Umbiko lo wethulwe ngusibalukhulu weReserve Bank of Zimbabwe (RBZ) izolo uMnu John Mangudya.
UMangudya wazise njalo ukuthi usesule umthetho obuphoqelela ukuthi idola leMelika lithengiswe ngentengo ehlelwe nguhulumende, iFixed Exchange Rate.
Uthe amabhanga yiwo asezabeka lintengo phansi kohlelo lweForeign Currency Auction System.
I-RBZ ibibamba amabhanga ngamandla ukuthi athenge kumbe ukuthengisa idola leMelika nge-1:25 lanxa emkambo wensitha idola leMelika elilodwa belibiza amadola eZimbabwe aphezu kwamatshumi ayisithupha.
Ingcwethi kwezenotho uMnu Reggie Shoko utshele iStudio 7 ukuthi ukwesula iFixed Exchange Rate linyathelo elihle elalimele lenziwe kudaladala.
|
https://www.voandebele.com/a/5467375.html
|
Izakhamizi zeZansi yemaNdebeleni sezikhala ngendlala kulandela ukungani kuhle kwezulu okutshiye inengi lezilimo zitshile uzulu wasala engavunanga lutho lonyaka kungakho uzabulawa yindlala nxa uhulumende engagenelanga.
Izakhamizi esixoxe lazo zithi lonyaka ongalimanga lolimileyo bayafana nje ngoba engekho ozavuna kulandela ukungani kuhle kwezulu.
Omunye walabo abalime wangatholi lutho nguMnu. Gabriel Moyo oweMawane eGwanda South othi bayaludinga uncedo lokudla.
E-Insiza lakho bakhala ngendlala, nangu unkosikazi Matilda Dube oweVokola, othi kuyadingeka ukuthi lenhlanganiso zakwamanye amazwe zisize ngokudla.
UMnu Trymore Mpofu owePlumtree uthi umkhuba yokwabelana ukudla ngezombangazwe kumele uphele ngoba inengi lizabulawa yindlala lonyaka nxa ungaqhubeka.
UKhansila kaWard 2 eGwanda North UNkosikazi Zwelibanzi Mpofu laye uthi akubanga lesivuno eMatshetsheni kungakho kuyadingeka ukuthi uhulumende engeze inani labantu abaholiswa ukudla.
Amazwi kamaMpofu agcizelelwe ngukhansila kaWard 13 eGwanda South uMnu Miclas Ndlovu othi abanye sebephila ngokucela ukudla kulabo abahola okuvela kuhulumende.
Lanxa inengi lezakhamizi bezilimile lapho izulu liqala zithe sezikhangelele isivuno esihle umumo yomkhathi waguquka kwatshisa okudale ukutshabalala kwezilimo kwatshiya uzulu ebhekane lendlala enkulo.
|
https://www.voandebele.com/a/6512627.html
|
UConfidence Msimanga ubelethe kuhle ngviki edluleyo kwathi ngemva kwamalanga amathathu esekhululwe esibhedlela se Mpilo Central Hospital, wasebhubha kungazakali ukuthi ubulewe yini.
Unina wentombazana eyayileminyaka elitshumi lasikhombisa 17, yabhubha ngemva kokubeletha amawele, kazange amtshele ukuthi ngubani owammithisayo.
UConfidence Msimanga ubelethe kuhle ngviki edluleyo kwathi ngemva kwamalanga amathathu esekhululwe esibhedlela se Mpilo Central Hospital, wasebhubha kungazakali ukuthi ubulewe yini.
UConfidence ubekwe ekhaya likanina Esigodini ngeSonto.
Unina, uNkosazana Precisous Msimanga usesele enakekela amawele la emuzini wakhe elokitshini leMakokoba.
UGaynor Gumede Saidi we Studio Seven uxoxe lo Msimanga othi uConfidence uze wabekwa engakhulumanga ukuthi uyise wamawele ngubani, ngalokho usedinga uncedo lokondla abantwana laba.
|
https://www.voandebele.com/a/6836433.html
|
Amajele elizweni abikwa eswela okunengi okokusebenzisa, okugoqela izimota zokusa izibotshwa emthethwandaba, osokubangele ukuthi eminye imthethwandaba ingasemukeli amacala amatsha.
Amapholisa abikwa esencedisa ukuthwala izibotshwa ngezimota zawo, okuyinto engekho emthethweni ngoba kufanele kusetshenziswe ezohlangothi olubona ngezamajele olwe Zimbabwe Prison Services.
UMnumzana Kossam Ncube, ingcwethi kwezemthetho oligqwetha, utshele uSithandekile Mhlanga we Studio 7 ukuthi uhlupho lolu solubangele ukuthi izibotshwa zihlale isikhathi eside amacala azo engathethwanga.
|
https://www.voandebele.com/a/imota-zokuthwala-izibotshwa-lokhu-zisilela-85515187/1471955.html
|
HARARE —
Uhulumende weZimbabwe ngoLwesine usungule uhlelo lokuhlaba abantu ijekiseni yokuvikela umkhuhlane weCOVID-19.
Umqalisiziba, umsekeli kamongameli, uMnu. Constantino Chiwenga, ohlatshwe eWilkins eHarare, uthe ukuhlatshwa kwakhe kuyisibonelo ebantwini abathandabuza ijekiseni yeSinopharm enikwe ilizwe leZimbabwe ngele China.
Uthe ijekiseni le izavimba ukumemetheka komkhuhlane weCOVID-19 eZimbabwe.
“Njengoba sikwazi ukuba eleZimbabwe lithole ijekiseni elivela eChina. Namhlanje lilanga lokuqala ukuhlatshwa kwabantu Inengi labo bengahlatshwa lumkhuhlane uzahle uphele.”
Uthe abantu abasebenza lozulu yibo abazaqala ukuhlatshwa ijekiseni le.
“Ijekiseni le engikhulume ngayo izaphiwa abakumsebenzi wezempilakahle abasebenzela ezibhedlela, abesebenza emingceleni, abezempilakahle, kubutho labanye.”
UChiwenga uthe amajekiseni lawa aseqalile ukuhanjiswa ezabelweni ezitshiyeneyo zelizwe njalo uhulumende ukhangelele izatholakala kulezo zabelo ngeviki ezayo.
Lokhu kugcizelelwe nguNkosikazi Agnes Mahomva, okhokhela ikhomithi ebona ngokumelana legcikwane leli eyeZimbabwe Covid-19 Task Force ewofisini kaMongameli Emmerson Mnangagwa, othi kumele abantu balwisane ngamandla lomkhuhlane weCOVID-19.
“Kumele abantu bathole ulwazi. Kumele izisebenzi zempilakahle laye wonke umuntu athole ulwazi ukuze wonke umuntu ahlatshwe.”
UNkosazana Nolwazi Mpofu, ongumongikazi, uthi uyalithemba ijekiseni leli.
“Mina ivaccine leyi nxa isikhona ngizayithatha njalo ngikhuthaza abanye ukuba bayithathe ngoba ngibona engani izanceda ukuba siphungule lumkhuhlane.”
EleChina linike eleZimbabwe amajekiseni ayisilinganiso sokungamakhulu amabili – 200,000. Kukhangelelwe ukuthi eleZimbabwe lizathenga amanye amajekiseni eChina kumaviki ambalwa alandelayo.
|
https://www.voandebele.com/a/uchiwenga-uthi-kuqakathekile-ukuhlatshwa-ijekiseni-yesinopharm/5783646.html
|
WASHINGTON DC —
Endabeni zethu lamhlanje……………
*** Amapholisa avimba izisebenzi zikahulumende ebezifuna ukutshengisela eHarare zikhonona ngeholo ezithi lincane kakhulu, lanxa bezike zavunyelwa ukufola.
*** Abantu elizweni basola uhulumende ngokuxotsha umsebenzi odokotela abakhalala umsebenzi befuna ukwengezelelwa iholo.
*** Umthethwandaba ulahla isicelo sikaNkosazana Thokozani Khuphe sokuthi aphindele edale lephalamende.
*** Izakhamizi zakoBulawayo zihlangano lompathintambo walelo dolobho uNkosikazi Judith Ncube zixoxisana laye ngokunganikwa ithuba kwabantwana besigaba ukungena kuhlelo lokufundela umsebenzi wabongi esibhedlela seMpilo.
*** KuLiveTalk namhla kuhlelo lwabatsha olwe “Diaspora Forum” sikhangela okwenzakala ngesikhathi uMongameli Emmerson Mnangagwa exotshwa umsebenzi wokuba ngumsekeli kamongameli wazolethwa ngabebutho ngemva kokugenqulwa kombuso kaMnu Robert Mugabe. Nxa lifuna ukungena kuhlelo sithumeleni umlayezelo kunombolo ezithi 0012024650318. Lingakhuthwa yilezindaba lezinye kuStudio 7 ngo half past 7 ntambama lango half past 6 ekuseni, kumagagasi athi 909 am, 4930, 15580 laku 6080 kilohertz kuShortwave.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-lwezi-06-2019/5154978.html
|
Ekuqhubekeni kokusilela kwempuphu elizweni osomabhizimusi babikwa bebanjwa ngamandla ukuthi bathengise impuphu ebantwini abalamakhadi awebandla leZanu PF kuphela.
Lokhu kubikwa kusenzakala emizini yabanengi nxa impuphu ike yabonakala. UChris Gande weStudio 7 uxoxe lesakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Oscar Dube ukuze sizwe okunengi ngaloludaba.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2008-05-06-voa3-69029712/1461623.html
|
WASHINGTON DC —
Abezempilakahle eMelika bathi bakhathazekile kakhulu ngenkokheli yezigaba ezitshiyeneyo esiyekethise imigoqo yokuvimba ukumemetheka komkhuhlane weCoronavirus.
Osibalukhulu bezigaba ezifana leTexas besule imigoqo le ngempelaviki besithi umkhuhlane lo usuyehlile.
Abanye kulezizigaba babonakale betshisa ama-mask abo, okuyinto echothozwe ngabantu abanengi abagoqela uzulu makhaza abathu ukuyekethisa lokhu kuzabangela ukuthi umkhuhlane lo uhlasele njalo ngamandla.
Isizalwane seZimbabwe esihlala eTexas uMnu Raphael Mthombeni utshele iStudio 7 ukuthi vele abanengi esigabeni sakhe abazilandeli iziqondiso zokwenqabela lumkhuhlane.
|
https://www.voandebele.com/a/abezempilakahle-emelika-basola-osibalukhulu-ngokuyekethisa-imigoqo-yecovid-19/5807079.html
|
BULAWAYO —
UMongameli Emmerson Mnangagwa uvule okusemthwethweni ngoLwesithathu umcimbi wezemidlalo yokuzithokozisa, eyeBulawayo Arts Festival esithi kumele kuthuthukise limdlalo ukuhuga abavakatshela ilizwe bevela kwamanye amazwe.
Abahlabeleli abanengi kanye labokulondoloza amasiko koBulawayo bamukele ngenjabulo ukusekelwa nguMnangagwa besithi lokho kubakhuthaza ukuthi baqhubeke besebenza.
UMnangagwa uthe umcimbi lo uveza ukuba ulabantu abalamasiko atshiyeneyo.
“IBulawayo Arts Festival siyincoma kakhulu ngoba ihlanganisa abantu abavela ezabelweni ezehlukeneyo njalo iveza sobala ukuthi singabantu abalamasiko ehlukeneyo. Kusiya phambili ngikhuthaza ukuthi lokhu kungapheleli ekujabuliseni abantu kodwa kuthuthukise amabhizimusi letourism.”
UMongameli uchaze ukuba kusobala ukuthi idolobho lakoBulawayo yilo ingcitshi kwezokulondoloza amasiko lambali yelizwe.
Uthe izizwalwane zeZimbabwe kumele ziphatheke ekusekeleni inhlelo ezifana lalezi. Ungezelele ukuba lokhu okwenziwe ngoLwesithathu akumelanga kube ngokwelanga elilodwa kodwa ugatsha olubona ngezokwethekela ilizwe leziphathamandla zedolobho ukuba ziqhubekele phambili zithuthukisa imisebenzi efana lale.
UMnu. Saimon Mambazo Phiri, okhokhela imicimbi yeBulawayo Arts Festival, uthi kuqakathekile ukuthi abahlabeleli babukise izipho ezibukekayo.
“Abezamasiko, abezokujayiva, abahlabeleli balazo izipho lokubonisa lokhu abakubonise lamuhlanje. Sithi noma ubhubhane lweCOVID-19 lusakhona asincedisanenini ukuthi sivule imisebenzi yalaba abaphila ngama talent. Kwelikade siyakubona ukuthi inqobe silazo ezokubana sisebenze ndawonye loSodolobho, I-city yako Bulawayo labanye bonke abaphathekayo kulokhu. Esithanda ukukufaka sobala yokuthi laba abaphila ngama talent sebe ready ukuba basebenzele imuli zabo.”
Umqondisi weNational Arts Gallery koBulawayo, uMnu. Butholezwe Kgosi Nyathi, uthi abantu beMatabeleland yibo okumele baqale ukuthuthukisa imidlalo eyenziwa ngabahlabeleli bakuleso sabelo ngokubahlawula.
“Thina esisebenza kwezamasiko nxa abantu besethula ezamasiko bewathengisela inzalo yakithi lalabo abavela phandle, nxa sikhangela thina abalapha eZimbabwe yithi okumele si-consumer okokuqala ama cultural products ngoba yithi inzalo yalapha. Yithi esilomlandu wokulondoloza amasiko lomdlalo. NjengoBulawayo kumele siziqhenye ngakho nxa sesihlanganisa le tourism sokudingakala inzuzo ukuthi abantu baphile ngomsebenzi wezandla, ngakho ke inhlelo ezifana lalezi ziqakathelile kakhulu.”
UMnangagwa, obehamba lomsekeli wakhe, uMnu. Constantino Chiwenga, ubekhangelelwe ukwethekelela indawo ezimbalwa koBulawayo okubalisa isithombe sikamuyi, uMnu. Joshua Nkomo.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-emmerson-mnangagwa-bulawayo-arts-festival/5915560.html
|
WASHINGTON DC —
Ngenxa yokuqhubeka kodubo lokusilela kwemali emabhanga ususenelisa ukuthenga amabhana lamatamatisi kumbe imibhida usebenzisa imitshina yamakhadi ebhanga, ama swipe machine.
Lokhu kwenzakala kulandela ukuvumelana kwenhlanganiso le lamanye lebhanga le Stewart Bank.
Sixoxe lomgcinisihlalo wenhlanganiso yabaphila ngokuthengisa ezitaladeni, eye Bulawayo Upcoming Traders’ Association, uMnu. Dumisani Ncube ukuze sizwe okunengi ngaloludaba.
“Udobo lolu lokhu luqhubekela phambili. Si engage iStewart Bank inikile amanye ama members ethu ama swipe machines labanye basebenzisa ieco-cash kodwa kulobunzima ngoba ibhizimusi lethu lifuna icash kakhulu,” kutsho uNcube.
Uthi abalemitshina yama khadi bayathola kakhulu inzuzo kodwa uthi udubo lusuka lube lapho nxa umuntu esefuna ukuthatha imali ebhanga njalo lalapho abawoda khona kabenelisi ukusebenzisa amakhadi ebhanga.
Kodwa uthi bazama ukukhuluma lohulumende ukuthi akhulumisane labangafuni ukwamukela amakhadi emabhanga abawodisa abaphila ngokuthengisa ezitaladeni.
Ephendula umbuzo wokuthi atholakala njani ama swipe machine uNcube uthe: “Kulendlela zokuthola limitshina; owokuqala yikuthi ungabhadala okuthiwa yi fixed amount ye $35 ngenyanga kumbe bethi nxa kuyikuthi imali engenayo basebekhupha ione percent yemali engenileyo.”
|
https://www.voandebele.com/a/usungathenga-ibhanana-lembhida-lokunye-ezitaladeni-ngekhadi-lebhanga/4331598.html
|
WASHINGTON DC —
Abantu abangamakhulu edlula amathathu-322 batholakale beleCovid 19 ngokutshona kwelanga layizolo. Okukhweze inani lasebehlolwe batholakala belegcikwane leli kunkulungwane phose ezingamatshumi amathathu-27,203.
Amankampani emingcwabo asekhuthaze izizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa ukuthi zibe ngamalunga enhlelo zabomasingcwabisane kumbe babe ngamalunga enhlelo zokugcwatshwa ngamankampanila njengoba icoronavirus isithanyela ingasadlali.
Izakhamizi zakoBulawayo seziphila ngokukhongozela amanzi ezulu ngoba awempompi eselamaviki amabili engaphumi kulandela ukukhalala umsebenzi kwezisebenzi zekhansili yedolobho leli.
Isikhulumeli se MDC Alliance uNkosazana Fadzai Mahere uphiwe imvumo yokubhadalela isibambiso seBail.
Abalandeli bomdlalo wenguqu bathi lisasekhona ithuba elokuba iqembu elimela ilizwe le Zimbabwe emncintiswaneni wenguqu owe African Nations Championship lidlulele kusigaba esilandelayo esomncintiswano loba nje linqotshwe ngele Cameroon emdlalweni walo wakuqala owezibaya.
Ku Livetalk namhlanje sikhangela ukuqonga kwenani labafunyanwa beleCovid 19 eZimbabwe kanye lamalungiselelo okugcotshwa kukaMongameli weleMelika omutsha ngeviki ezayo.
Nxa lifuna ukungena kulolu hlelo thumelani umlayezelo ku WhatsApp kunombolo ezithi - 001 202 465 0318.
Abafisa ukulalalela kumsakazo we Studio 7, lilakho ukusithola ngohalf past 7 ntambama kumagagase athi 909 am 4930; 6040, laku 15460 Kilohertz kuShort Wave nsuku zonke.
Lilakho njalo ukusithola ngohalf past 6 ekuseni kusukela ngoMvulo kusiya ngoLwesihlanu kumagagase athi - 909 am, 4930, 7270, laku 9885 Short Wave.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-zibandlela-18-2021/5741880.html
|
WASHINGTON D.C —
Umongameli Joe Biden usefeze uhlelo lokuthi kusiyafika amalanga alikhulu ombuso wakhe sokuhlatshwe abantu abayizigizi ezilikhulu, 100 million kungakafiki leso sikhathi ayesifakile.
Abanye bathi lokhu kubonisa ukuthi uzenelisa lokuvuselela umnotho welizwe kungedlula ubhubhane lwecovid 19.
Sixoxe lesizalwane seZimbabwe esihlala ngapha kweleMelika, uNkosikazi Priscilla Ndlovu.
|
https://www.voandebele.com/a/5823507.html
|
WASHINGTON —
Ingcwethi kwezempilakahle zixwayisa abantu ukuthi bengacabangeli ukuthi umkhuhlane wengqondo ubangelwa yikuloywa njalo uyayangisa. Zithi kufanele behambise abantwana lezihlobo ezibhedlela nxa becabangela ukuthi sebehlaselwe ngumkhuhlane wengqondo ukwenzela ukuthi bethole usizo.
UNkosazana Ntombizodwa Khumalo, ukhansila ka ward 23 eNkulumane koBulawayo, engungcinisihlalo wekhomithi ebona ngezempilakahle kulowo manisipala njalo exwayisa abesifazana lamantombazana ngokukhubazeka emcabangweni uthi bafumana ukuthi inengi lilahlekelwa yibuntombi balo ngodlakela, okukhomba ukuhlukuluzwa kwezocansi, phezu kwezinye imbangela zomkhuhlane wengqondo.
UMnu. Ziphongezipho Ndebele, isiphathamandla senhlanganiso yePadare Enkundleni Men's Forum on Gender uthi abesilisa labo bakhathazwa ngumkhuhlane wengqondo ngenxa yomnotho welizwe ongamanga kuhle okubangela ukuthi bengazizwa bengamadoda apheleleyo ngoba bengenelisi ukuselela imndebi yabo.
|
https://www.voandebele.com/a/7817971.html
|
WASHINGTON DC —
Imidlalo yenguqu yesigaba saphezulu ese Castle Lager Premier Soccer League-PSL isiyaqalisa eZimbabwe ngesikhathi amaqembu amanengi ebhekane lodubo lwabaqeqetshi abanye bexotshwa umsebenzi abanye abatsha beqatshwa.
Amaqembu amakhulu amathathu alodumo abalisa i-Dynamos, Highlanders le Caps United aqhatshe abaqeqeshi abatsha ekupheleni kwanyakenye abalomthwalo omkhulu wokusebenza ngendlela efunwa ngabasekeli bala maqembu.
Phakathi kwabaqeqetshi abacine belahlekelwa ngumsebenzi nyakenye bagoqela uMoses Chunga oweChiredzi, uPhilani Ncube owe How Mine, uArthur Tutani owe Black Rhinos, uGishon Ntini owe Triangle, Callisto Pasuwa kanye loKelvin Kaindu oweHighlanders.
|
https://www.voandebele.com/a/2637462.html
|
Umculi weNkayi uClopas Sikhosana u"Jali kaNyandeni" uthi usapheka umculo omutsha othi "Khiwa" okhangelelwe ukwethulwa ngenyanga ezayo usulomfanekiso we video.
Uthi lanxa babekhona ababemhlonipha sokulomahluko omkhulu selokhe waba ngumculi olodumo ngakho ingoma ethi "Khiwa" ngeyokubonga uNkulunkulu ngokumbeka ezingeni eliphezulu.
"Ngiyezwa lapho engihamba khona ukuthi sokulontshintsho, lemahofisini sengihlonitshwa," kugcizelela uSikhosana.
Uthi kasatshayi isiginci sakhe ezitaladini ngoba kungamkhupha isithunzi ngakho usecula lapho anxuswe khona. Unikeze umzekeliso wokuthi ubemenyiwe eTohwe eNkayi emtshadweni lapho afike wajabulisa abanengi.
Asizweni okunengi ngalo umculo kanye lokuthi uqhubeka njani ngenkomo aziphiwayo lomuzi wakhe osanda ukwakhiwa.
|
https://www.voandebele.com/a/6583728.html
|
Imuli yomunye osakhulayo odutshulwe ngamapholisa ngelanga lokuthakazelela umnyaka omutsha ithi amapholisa kawafuni ukubaphathisa.
UArtwell Magagada udutshulwe ngamapholisa sekuzatshaya ihola letshumi lambili ngelanga lokuphela komnyaka wafa ngolwesihlanu olwedluleyo.
UChris Gande weStudio7 uxoxe loyise, uMnumzana Kenneth Magagada ukuze sizwe okunengi ngaloludaba.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2007-01-09-voa4-69017622/1469407.html
|
WASHINGTON D.C —
Umkhokheli webandla eliphikisayo kwele South Africa ele EFF uMnu. Julius Malema usethembise ukuvala isigodlo sommeli weZimbabwe kulelolizwe phezu kodaba lokwephulwa kwelungulo likzaulu.
UMalema uthembise ukuvimba iziphathamandla zesigodlo sommeli weZimbabwe kwele South Africa ekuqhubeni umsebenzi.
Umnotho weleZimbabwe ugxile ekuthengiselaneni lele South Africa okungabangela umonakalo kwezomnotho welizwe nxa isigodlo seleZimbabwe singamiswa umsebenzi.
Lokhu kuza ngesikhathi umkhankaso wenkundla zokuxhumana ebulenjini be Internet owokuveza ukunganakekelwa kwelungelo loluntu eZimbabwe nguhulumende, othiwa #Zimbabweanlivesmatter usulumathe phsoe umhlaba wonke usekelwa ngabantu abalodumo.
Sixoxe lonobhala jikelele webandla le Communist Party of Zimbabwe, uMnu. Ngqabutho Mabhena, ongumkhokheli njalo wenhlanganiso elwela ilungelo lezizalwane zeZimbabwe ezihlala kwele South Africa, eye Zimbabwean Community in South Africa othi bayawamukela umkhankanso lo.
UMnu. Julius Malema uqale ngeviki edluleyuo ukuxophana lohulumende weZimbabwe ngemva kokuthi uzabhadala abelungu imali yamapulazi abawathathelwayo kwaphiwa abensundu.
UMalema wasola lokhu esithi yikubuyisela emuva umzabalazo wezomhlabathi.
Kodwa osaphethe isikhundla sesikhulumeli sebandla leZanu PF, uMnu. Patrick Chinamasa usole umalema esithi usebenzelana lababekucele leZanu PF elithiwa G40.
|
https://www.voandebele.com/a/5529608.html
|
WASHINGTON DC —
Endabeni zethu lamhlanje ……………..
********** Umongameli Emmerson Mnangagwa ube lomhlangano omkhulu weRally esigabeni sangezansi yeMandebeleni lapho abele khonainkomo abanye bekubona njengendlela yokuthenga amavoti ngayo.
********** Ngesikhathi izizalwane zakweleSouth Africa ziphakathi kwenhlelo ezitshiyenelo zabatsha kanye labobaba ngalinyanga yabatsha ekaNhlangula, iStudio 7 ilonda okwenziwa yizizalwane zeZimbabwe kweleSouth Africa linyanga ngenhloso yokuthuthukisa intsha labobaba.
********** Kuhlelo Woza Friday silomculi womdumo weKwaito uCollin Mgqibelo owazakala ngegama lokuthi nguGoomgash.
********** KuLiveTalk lamuhla imihlangano eyenziwa ngabamabandla ezombusazwe yokudinga usekelo kukhetho lwalonyaka olwenziwa mhlaka 30 Ntulikazi. Thumelani imilayezelo yenu ku WhatsApp kunombolo ezithi 001 202 465 0318 kumbe enkundleni yebulenjini yokukhulumisana lokuzilibazisa ekhasini lethu ele VOA Ndebele. Lingakhuthwa yilezindaba lezinye kuStudio 7 ngo half past 7 ntambama lakuhalf past 6 ekuseni kusasa, kumagagasi athi 909 am, 4930, 15580 laku 6080 kilohertz kuShortwave. Lingakhohlwa ukuthi sikuWhatsapp lakuFacebook ku VOA Ndebele.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-nhlangula-22/4450106.html
|
Owake wamela umuzi weHighfield edale lephalamende ekubandla leMDC uMnu Munyaradzi Gwisa, yena obotshwe labanye abangamatshumi amane lanhlanu ngeviki edluleyo besetheswa icala lokuqoqa umvukela balilandule icala leli emthethwandaba ngoLwesine.
Abasolwa laba bakhangelelwe ukuphindela emthethwandaba ngoMvulo. Ingcwethi ezicubungula ezombusazwe zithi ukubotshwa kwabantu laba yikubahlukuluza nje kuphela njalo amathuba okuthi kabasoze batholakale belecala aphezulu.
Abanye asebeke betheswa icala elifanayo eleTreason, bagoqela umuyi uMnu Ndabaningi Sithole, uMnu Dumiso Dabengwa, umuyi uMnu Lukeout Masuku, uMnu Welshman Ncube, uMnu Morgan Tsvangirai labanye.
Ukuhlaziya udaba lolu sixhume ingcwethi kwezombusazwe uMnu Mlamuli Nkomo loMnu Effie Dlela Ncube. Ababili laba batshele uNtungamili Nkomo weStudio 7 ukuba ibandla leZanu PF selidlela evalweni yikho nje selimatasatasa lilaya amapholisa ukuthi abophe abantu lalapho okungelacala elidaliweyo khona.
|
https://www.voandebele.com/a/ugwisai-labanye-bakhe-balandula-icala-lokuqoqa-umvukela-116851098/1464562.html
|
Ababalisi bathi sebebuyela emsebenzini ngoba uhulumende uthembisa ukwenza phose konke abakufunayo okugoqela ukukhuphula iholo labo.
Bethule umbiko lo kulandela umhlangano abawenze eHarare ngeSonto leziphathamandla zikahulumende.
Ababalisi bakhalala umsebenzi ngeviki ephelileyo besithi bafuna ukuholiswa amadola eMelika njalo lokuthi uhulumende akhuphule ama allowances leholo labo.
Uhulumende uthi kalamali yokuholisa izisebenzi ngamadola eMelika.
UMnu. Abbot Moyo, ilunga lenhlanganiso yeProgressive Teachers Union of Zimbabwe, utshele umsakazo weStudio 7 ukuthi bazamelela babone ukuthi uhulumende uzabenzelani.
"Sizamela okuzakwethulwa nguhulumende owazi mhlophe ukuthi sizakhalala njalo umsebenzi nxa singatholanga esikufunayo. Okwamanje sibapha ithuba lokuthi badinge imali yokusiholisa iholo elikhuphukileyo."
Odokotela labo bakhalala umsebenzi nyakenye befuna ukuthi uhulumende abaholise idola leMelika. Kodwa-ke uhulumende wathi kalamali yokubaholisa ngama dola eMelika.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-teachers-cancel-work-action-ukukhalala-umsebenzi/4780686.html
|
WASHINGTON DC —
Sokuvuke okunye ukulwisana ebandleni leMDC elikhokhelwa ngumnumzana Morgan Tsvangirai lelinye icele elizibiza ngokuthi yiRenewal Team kulandela imizamo eyenziwa yisithunywa somthethwandaba uMessenger of Court esifuna ukubamba indlu kaTsvangirai kulandela udaba lwezisebenzi ezilitshumi lantathu – 13 ezaxotshwa umsebenzi ezifuna ukubhadalwa iholo.
Amacele womabili la elinye lalo elikhokhelwa nguMnu. Tendai Biti, ethesana icala lokuthi kulezinye iziphathamandla zebandla ezehluleka ukuphatha kahle udaba lwezisebenzi lezi ezaxotshwa ngomnyaka ka2010.
Zahambisa udaba lolu emthethwandaba weHigh Court lapho umahluli uPriscilla Chiguma owathatha isinqumo sokuthi kumele zibhadalwe ingxenye yesigisi samadollar - $500,000.
Okwamanje isithunywa somthethwandaba sesifuna ukubamba indlu kaTsvangirai eseStrathaven eHarare, eyinye indlu yebandla eseChitungwiza kanye lezimota zeMDC ezingamatshumi ayisithupha lambili – 62.
Abaxotshwa umsebenzi babesebenza ukugcina ezomthetho kubandla leli. Omunye wabo ukhangelelwe ukuthola phose inkulungwane ezingamatshumi amahlanu zamadollar eMelika - $48,260 nxa impahla ezabanjwa ingathengiswa yisithunywa somthethwandaba.
Isikhulumeli seMDC-T, UMnu, Douglas Mwonzora, utshele iStudio 7 ukuthi uMessenger of Court wenza lokhu ngoba kulabanye abalandeli beMDC Renewal Team ababaleka lengwalo zokulungisa udaba lolu.
Kodwa-ke uMnu. Sam Sipepa Nkomo okuMDC Renewal Team utshele UGibbs Dube weStudio 7 ukuthi kumele izisebenzi lezi zithole infanelo yazo kubandla elikhokhelwa nguTsvangirai.
IStudio 7 kayenelisanga ukukhuluma lo Messenger of Court eHarare ngokubanjwa kwempahla kaTsvangirai.
Igqwetha elilwela ilungelo loluntu, uMnu. Job Sibanda, utshele iStudio 7 ukuthi nxa uTsvangirai ebhalwe emaphepheni okubophisa iMDC, kulungile ukuthi abanjelwe impahla lidale lomthethwandaba.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-sokuliwa-njalo-kumdc-utsvangirai-esezathathelwa-impahla/2430270.html
|
WASHINGTON DC —
Udaba lokutshiya umsebenzi kukaMnu Kembo Mohadi lulokhe lusemilonyeni yabanengi bebuzana ukuthi kambe ngubani ozathatha isikhundla sakhe.
UMohadi wehle esihlalweni sokuba ngumsekeli kaMongameli welizwe ngoMvulo ngemva kokuchaywa kwemfihlo yakhe yinkundla yeZimLive isithi wayethandana lamakhosikazi abanikazi njalo esebenzisa ihofisi yakhe njengesikhundla sokucatsha esenza indaza zocansi.
Ibandla leZanu PF lithi lanxa uMohadi esephume kusikhundla sakhe, uzaqhubeka esesikhundleni esifanayo kubandla leli.
UMongameli Emmerson Mnangagwa ukhangelelwe ukukhetha umsekeli wakhe ozathatha isikhundla sikaMohadi yiloba nini.
Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Effie Dlela Ncube uthi uMnu Simon Khaya Moyo ngomunye wabahamba phambili abalakho ukukhethwa nguMnangagwa.
|
https://www.voandebele.com/a/kambe-ngubani-ozathatha-isikhundla-sikamnu-kembo-mohadi-/5802614.html
|
GWANDA —
Uzulu wemaNdebeleni ukhuthazwa ukulima ngokuthelezela
Izakhamizi zeZansi yemaNdebeleni sezikhuthazwe ukuba ziphatheke kunhlelo zokulima ngokuthelezela ukuze zilwisane lendlala edalwa yikuguquka komumo yomkhathi. Isabelo seZansi yemaNdebeleni sivele kasitholi izulu elinengi okudala ukuba izakhamizi zihlale zikhala ngendlala.
Linkuthazo iphume emkhosini wokuphiwa kwabalimi balesisabelo, izicoco lemivuzo yokulima kuhle eSebasa Irrigation Scheme kuWard 24 eGwanda South.
Inengi lezakhamizi esabelweni seZansi yemaNdebeleni liqale ukulima ngeviki eyedluleyo ngenxa yokuphuza kwezulu ukusewula.
Ngalokhu uzulu kulesisabelo sekhuthazwe ukuthi aqine ngenhlelo zokulima ngokuthelezela ukuze athole isivuno esingcono.
Ekhuluma emkhosini wayizolo owenzelwe eSebasa, eGwanda South, UNkosikazi Medlyne Magwenzi ongumqondisi wezokulima eNkabazwe obemele unobhala omkhulu walolugatsha UMnu Obert Jiri uthi izakhamizi akusamelanga zithembele emanzini alethwa yikuna kwezulu.
"Umhlaba uyaguquka, kunengi okutshintshileyo yiClimate Change esikhuluma ngayo, izulu izolo singabuza izinduna ziyalitshela ukuthi belisina ngoOctober belisina ngoNovember nxa liphuzile kodwa okwamanje lina ngo January, lina ekupheleni kukaDecember yikho okukhona. Sesikhuluma ngokuthi food security, everywhere and everyday, kwenzakala sisenza irrigation, sifuna ukuthelela ngoba sesibonile ukuthi ekutheleleni yikho okulempumela khona."
Uqhubeke ethi izakhamizi kumele ziqakathekise umsebenzi wokulima bawuphathe njengebhizimusi.
"Ukulima njengebhizimusi yikho esikufunayo kuphela ukuthi kusasa njengoba lilime kanje imali yenu esikhwameni into esiyifunayo sifuna lisebenze ngokuthula, kungabi lokudonselana, kungabi lokulwa, ukulwa kuyabisela emuva sifuna abantu abasebenza bebambene bedlulela phambili, umaneja ekhonapho kule AFC iyalincedisa ngemali."
UMnu. Ndodana Dlamini oyisiphathamandla sikahulumende uthi uzulu sekumele alime ngokuthelezela ukuze enqabele indlala.
"Lonyaka izazi zomkhathi zithi sihlaselwe yilokhu okubizwa kuthwe yiEl Nino, kukhanya izulu alikho linengi njengemnyakeni kungakho irrigation yiyo ezasincedisa kakhulu ukuthi sibone ukuthi ukudla kuyatholakala."
UMnu. Johnson Muleya olilunga lohlelo olweKwalu Irrigation Scheme eBeitbridge West, uthi sebesizakala kakhulu ngenhlelo zokulima ngokuthelezela ngoba indawo yakibo ingatholi izulu elinengi.
"Kuyasincedisa kakhulu ngoba asisakhangeleli amanzi ezulu kuphela sesikhangela phansi lapho esinikwe khona izikotsho ezisefuleni sithelela konke ngamanzi eirrigation , khonokho Kuyasincedisa kakhulu ngoba sesilima singami ikakhulu ngalesisikhathi kungela zulu lemisebenzi yikho ngoba yikho esesiyame khona."
UNkosikazi Miriam Tlou olilunga leSebasa Irrigation Scheme enqobe kulumncintiswano wezokulima esabelweni seZansi yemaNdebeleni uthi bakhangelele isivuno esihle esivandeni sabo.
"Ngenxa ye El Nino sitshiyanise umumbu lo, sile 7 hectares zomumbu owomileyo, sibelendima le yona iyi7, 4 hectares okwamanje silime i14, 4 le 9.7 okuyi 24.1 hectares sikhangelele ukuthi singavuna 7 tonnes ngehectare inkinga nje yikuthi asikayaziwa emnkambo."
Izanuse zomumo yomkhathi zithi isabelo seZansi yemaNdebeleni sizathola izulu elilingeneyo okulakho ukudala njalo enye indlala.
IKwalu Irrigation Scheme yeBeit Bridge ibengeyesibili kulumncintiswano kwathi iZhulube Irrigation Scheme yeInsiza yona yathatha isicoco sesithathu.
|
https://www.voandebele.com/a/7459884.html
|
GWANDA SOUTH —
Izakhamizi enyakatho lasezansi yeMandebeleni zithi sezehlelwe yibuyanga obumangalisayo kulandela ukufa kwenkomo ezedlula inkulungwane ezingamatshumi amabili lanye, 21,000 ezabelweni zombili ngenxa yendlala lonyaka.
Izimuli ezinengi eMatabeleland ziphila ngokuthengisa izifuyo, ikakhulu inkomo, zihlawulele njalo lendleko zabantwana esikolo.
Kodwa indlala yalonyaka ithanyele imihlambi izibaya zavalwa emizini eminengi. Inengi lithi kalisela lokokulimisa.
Ugatsha lukahulumende olubona ngezokulima lezokufuya olweAgritex luthi eMatabeleland North laseMatabeleland South sokufe inkomo ezizinkulungwane ezingamatshumi amabili lanye, lamakhulu amane, 21,400.
Isiphathamandla salolugatsha uMnu Mkhunjulelwa Ndlovu uthi isabelo seMatabeleland South sodwa sifelwe zinkomo eziphose zifike kunkulungwane ezilitshumi lasithupha, 16,000.
Wengeze wathi kubalulekile ukuthi izakhamizi zithathe amanyathelo okulondoloza inkomo zazo eziseleyo ukuze zingatshabalali.
“Silenkomo ezingu-15,600 ezifileyo ngoba akuzange kube lezulu elihle ukuthi kube lamanzi ayeneleyo. Sesikhuthaza ukuthi kuhlanyelwe utshani bezifuyo lokulondoloza amaganga ethu ukuze kube lokudla okweneleyo kwezifuyo,” uMnu Ndlovu utshele iStudio 7.
“Izifuyo eziseleyo singazilondoloza sizigcine lama-irrigation lawa akhona ancedise ukuthi utshani obuphakathi sibuvune bungakawomi kuseselemisoco eyeneleyo ukuthi inkomo zidle ziyakheke umzimba.”
zakhamizi ezinengi zithi ukufelwa zinkomo lokhu kuzitshiye zingabayanga. Omunye wezakhamizi lezi, uMnu Johnson Dube, ohlala eMalitlou, eGwanda South, uthi sekuleminyaka wacina ukubona indlala enje.
“Kufa inkomo, kufe imbuzi, kufe lamadonki ayiyo alimayo inkakhayi zakhona zinengi siyabutha sitshise ufice amakhanka sedlile okunye sekubolile akulanto enhle,” kutsho uDube.
Isakhamusi seSengezane uMnu Mandla Maseko uthi laye okunje kakaze akubone.
“Inkomo ziphelile, ziyathi ziswela utshani zibe seziswela lamanzi,” kuthso uMaseko. Ku-dry season zimele zithole amanzi eduzane, kodwa bezihamba imango emude engaba ngamakhilomitha alitshumi zidinga amadlelo zidinga amanzi. Ziphelile inkomo futhi iganga lonke leli liyanuka.”
Amazwi akhe asekelwe ngukhansila kaWard 1 eMatshetsheni uMnu. Standford Nkala othi izakhamizi zilahlekelwe kakhulu lonyaka.
“Inkomo zicubile okunye okumangalisayo phose ngingathi i-half kumbe ngithi okungadlula lapho, zicubile egangeni lapha akuhambeki ngamathambo wodwa. Abantu balahlekelwe okunye okumangalisayo,” kutsho uMnu Nkala.
Ngaphandle ngokufelwa yizifuyo, inengi lithi selithwele gadalala ngendlala njalo abanye babikwa sebesidla inhlanyelo abayiphiwe nguhulumende.
Indlala esilayo iyesabeka, abanye sebedle inhlanyelo esayiholiswayo yenaleyana bayicholisile ngenxa yendlala hatshi ukuzenzisa asila ngitsho lamanzi, izikotsho zifile siyahawula bakithi, uhulumende akhulume athi sengithe impuphu ayiyehle uthi uyafika ufice vele akwehlanga,” kutsho isakhamuzi seMasholomoshe uNkosikazi Priscilla Sithembile Nyoni.
UNkosikazi Siphathisiwe Nkala ohlala eSilikwe laye ukhala ngephango: “Umnyaka ka2019 awuzange waba muhle ikakhulu thina izakhamizi zeGwanda bekule drought engayenziyo besingela manzi, singela kudla.”
UMnu Methembe Ndlovu, isakhamuzi seMawane uthi abanye basizwa luhlelo lukahulumende lokuholisa amabele loba nje lungeneli.
“Uhlelo luhle sibili ngoba luyancedisa lanxa kuthola abanye luyanceida ngoba kulabanye abengenelisiyo ukuthenga impuphu so luhle ukuthi nxa lungangezelelwa lungabaluhle luyaphathisa kakhulu,” kutsho uNdlovu.
Inengi eMandebeleni laseMidlands lithi ukutshabalala kwamadamu kubangele ukuthi indlala ihlasele ngamandla lonyaka ngoba kungelamanzi.
Ngakho lithi uhuumende kumele avuselele amadamu amanengi ukuze izifuyo zibe lamanzi lanxa kulendlala.
|
https://www.voandebele.com/a/5215193.html
|
BULAWAYO —
Idolobho lakoBulawayo ngoMvulo liqale ukufaka amabhakane amatsha emiqwaqweni kulandela iziqondiso ezintsha zenhlanganiso yomanyano wamazwe angezansi yezwekazi leAfrica eyeSouthern African Development Community (SADC). Abatshayeli koBulawayo bebebonakala bethwele nzima lapho osekufakwe khona amabhakane amatsha la, ngoba sebejwayele iziqondiso ebezivele zikhona.
Abatshayeli bedolobheni lakoBulawayo bayawamukela amabhakane aleziqondiso ezintsha zokutshayela emigwaqweni kodwa bakhala ngokuthi abakawejayeli njalo lokhu sokusipha amapholisa ithuba lokubahlukumeza.
Amapholisa eZimbabwe adume ngokuhlukumeza abatshayeli befuna imali yefayini khonapho khonapho kumbe ukufumbathiswa.
Ekhuluma leStudio 7, umtshayeli weTaxi phakathi kwedolobho lakoBulawayo, uMnu. Phineas Sibanda, uthi lokhu sokubathwalise nzima kakhulu ngoba amapholisa esebacathamela.
Omunye njalo umtshayeli we taxi, uMnu. Marko Moyo, ugcizelele wathi yena bekungcono ukuthi baqale ngokubhala phansi emigwaqweni kulokuthi bamise amabhakane angabonakali kuhle.
Umansipala wakoBulawayo ulokhe engakaphenduli imbuzo yestudio 7 ukuthi aveze ukuthi uhlelo lokuguqula amabhakane aleziqondiso ezintsha lule ndleko yemalini.
Ensukwini ezisanda kwedlula abohlangothi olubona ngokutshayela ngonanzelelo emigwaqweni olweTraffic Safety Council of Zimbabwe baxwayise uzulu ukuthi afunde iziqondiso zemigwaqo ezintsha lezi ukuze azivikele engozini.
Izikolo ezifundisa ukutshayela lazo seziqalile ukufundisa zilandela amabhakane aleziqondiso lezi.
|
https://www.voandebele.com/a/amabhakane-amatsha-kobulawayo-aphazamisa-abatshayeli-bezimota/4064349.html
|
WASHINGTON DC —
Umthethwandaba weHigh Court ngoLwesihlanu uvimbe uhulumende ukupha ibandla leMDC-T elikhokhelwa nguNkosazana Thokozani Khupe izigidi eziyisikhombisa zamadola, Z$7,5 Million, emele iye kuMDC Alliance ekhokhelwa nguMnu Nelson Chamisa.
Ibandla likaChamisa yilo elikhweze udaba lolu enkantolo ngoba uMaKhupe esithi imali le kumele iye kubandla lakhe kulandela isinqumo seSupreme Court esokuthi nguye owayemele akhokhele ibandla ngemva kokufa kukaMnu Morgan Tsvangirai, hatshi uMnu Chamisa.
Umahluleli weHigh Court uMunangati Manongwa unqume evumelana leMDC Alliance ukuthi akumelanga imali le iphiwe yiloba yiliphi ibandla ngaphandle kweMDC Alliance.
UManongwa uphe njalo umphathintambo kahulumende obona ngezemali lowezemithetho amalanga alitshumi ukuthi baphikise isinqumo sakhe nxa befuna.
Imali le iphiwa amabandla alamalunga ephalamende amanengi nguhulumende phansi komthetho wePolitical Parties Finances Act njalo esikhathini sonke lesi ibivele isiya kuMDC Alliance.
Kodwa uMaKhupe useyifuna laye ngoba esithi amalunga edale lephalamende akuMDC Alliance kaChamisa ngawakhe. Kuliviki uxotshise amanye awo kuleli dale.
Ingcwethi kwezombusazwe uMnu Effie Dlela Ncube utshele iStudio 7 ukuthi uvumelana lesinqumo somthethwandaba ngoba amalunga asephalamende engaweMDC Alliance hatshi iMDC-T.
|
https://www.voandebele.com/a/5411713.html
|
HARARE —
Inhlanganiso ezilwela ilungelo zezakhamizi zamukele inyathelo likahulumende lokwaba imali efika ku zigidi ezedlula kancane ezingamakhulu amathathu, $310 million ku budget yalonyaka ukuthi iye kumisebenzi yokuzibusa kwezabelo idevolution.
Esethula umbiko wokuhlelwa koluhlu lwendleko zikahulumende izolo umphathintambo wezemali uMnu. Mthuli Ncube wazise ukuba ubeka eceleni limali ukuze izabelo zizibuse ziqhuba lemisebenzi yentuthuko.
Umgcinisihlalo we nhlanganiso ye Harare Residents Trust uMnu. Albert Mazula uthi lokhu kuyinto ehle ngemva kokumelela loluhlelo okwesikhathi eside.
“Yinto enhle ukuthi sibone ukuthi uhulumende ufake einye imali eceleni eyokuthi isebenze ku devolution lanxa nje singakhangela sibona ukuthi I 310 million dollars ayeneli kangako ngoba inga dividwa kuma provinces icina kule mali enluthswana,” kutsho uMazula.
Umqondisi wenhlanganiso ye Combined Harare Residents Trust Chra, uMnu. Mfundo Mlilo uthi noma uhulumende esethathe lelinyathelo yisifiso sabezombusazwe kuphela kungela sekelo oludingakalayo ngoba kuzatsho izigidi ezine nje kuphela ku khansili ngayinye ethi lolu luhlelo lwezombusazwe nje kuphela okuthiwa yipolitical devolution ngesilungu.
Kukanti e zansi ye Africa njengomzekeliso, umumo wokungamatshumi amahlanu lasikhombisa ekhulwini, i57 percent, ngeyokulungisisa umumo wezakhiwo lemigwaqo, iinfrastructure ngesilungu, yonke ivela ku hulumende.
Umqondisi we Chitungwiza Manyame Residents Association uMnu. Marvelous Khumalo uthi udubo yikuthi uhulumende usuke wagijima ngaloludaba engazwanga imbono ka zulu.
“Bengakahlali phansi ukubona ama principles lawa kababuyanga ebantwini so khathesi sesisiya e phalament siyafisa ukuthi I parliament izabuya ebantwini izwe ukuthi khonokho ukukhulunywa yi executive kuyahambelana na lezifiso zethu thina abantu jikele ngoba osokusimangalisa yikuthi the same government owaengafuni I devolution nguye osegijima phambili esefuna I devolution,” kutsho uKhumalo.
UMazula uthi okunye okumele abantu bakwazi yikuthi uhulumende angahlela indlela afuna imali yesizwe isebenze ngayo kodwa ehluleke ukugcwalisa leyo misebenzi.
“Imali eyabe I budgetwe nguhulumende esithi uzaithola aisiyo etholakalayo.Ingaswelakala ke leyo mali, bayakhangela ukuthi kungaphi lapho abangaquma khona.Sithemba thina njengezakhamizi ukuthi nxa imali kahulumende ingekela ukufika kuleyo aikhangeleleyo kodwa I 310 million benikwe injalo hatshi ukuthi baiqume ngokubana bona abasafikanga ku target ye income abaifunayo,” kutsho uMazula.
Uhulumende sevumelane ku dale le cabinet ukuthi kulungiswe iziqondiso zomthetho wezigaba, owe Provincial Councils and Administration Amendment bill ezizalaya imisebenzi yama khansili anje. U Ncube, esethula ibudget yakhe, uthe limali izasetshenjiswa kuqakathekiswa izinto ezifana lobuyanga kusabelo sinye ngasinye.
|
https://www.voandebele.com/a/4671403.html
|
Abanengi kodwa bathi eleZimbabwe lokhe lisalela emuva ekunanzeni amalungelo abesifazana.
WASHINGTON —
NgoLwesithathu bekulilanga lokucina elokunanza umkhosi wokuqeda udlakela oluqondiswe kwabesifazana owe 16 Days of Activism against Gender Violence, inengi lisithi eleZimbabwe lilokhu lisalela emuva kuloludaba ngoba abantwana labesifazana belokhu behlukuluzwa elizweni.
Umkhosi lo, oqalisa mhlaka 25 ngo Lwezi minyaka-yonke, wabekwa ngumanyano we United Nations, njalo amazwe omhlaba ayamanyana ukuwunanza.
Ukuze sizwe okunengi ngaloludaba, uSithandekile Mhlanga weStudio 7 uixoxe loNkosazana Thabitha Khumalo, omela iBulawayo East edale lephalamende, njalo elwela amalungelo abesifazana, yena othi eleZimbabwe lisalela emuva ekunanzeni amalungelo abesifazana.
|
https://www.voandebele.com/a/gender-activism/2553829.html
|
WASHINGTON DC —
UWillard Mashinkila-Khumalo owayedlala inguqu okumangalisayo kuqembu leHighlanders lelesizwe elama Warriors kasekho.
Omunye wabaqondisi beqembu lenguqu eleHighlanders Football Club utshele iStudio 7 ukuthi uKhumalo ubhubhe izolo ebusuku esibhedlela koBulawayo lapho akade eselatshwa khona umkhuhlane we diabetes.
Uthe ukubhubha kukaKhumalo kwephule abalandeli beHighlanders, iqembu lamaWarriors kanye lesizwe sonke.
Umgane wakho omkhulu, uEzra ‘Tshisa’ Sibanda, uthe uhlulukelwe ngokubhubha kukaMawi owayebizwa njalo ngokuthi Nduna ngabalandeli beHighlanders kanye lama Warriors.
UKhumalo waqalisa ukudlala ibhola kuqembu leHighlanders esesikolo eNorthlea High School. Wadlalela iHighlanders okwesikhathi eside engakayidlala ibhola eGermany.
Wadlala okumangalisayo kuwqembu lama Warriors elalilomqeqetshi weGermany, uReinhard Fabisch.
Ukewaba ngumqeqetshi weHighlanders Football Club. Kusalungiselwa ukungcwatshwa kwakhe.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-willard-mashinkila-khumalo/2929092.html
|
WASHINGTON DC —
UNkosikazi Grace Mugabe uthi akulamuntu ongamvalela ukukhuluma intandoyakhe ebandleni leZanu PF njengoba elelungelo lokwenza lokho njengomgcinisihlalo wohlangothi labesifazana olweWomen’s League.
UNkosikazi Mugabe wethule lokhu eMurombedzi Growth Point esabelweni seMashonaland West lapho akade esemhlanganweni kazulu okade uqoqwe libandla leZanu PF.
Uphinde wazitshaya isifuba ngokuxotshisa owayengumsekeli kamongameli, uNkosikazi Joice Mujuru, kubandla leli. Uthe lomongameli Mugabe angeke amthulisa.
Abanye abalendeli bebandla leli banjengoMnu. Joseph Tshuma okudale leCentral Committee njalo omele iPelandaba kudale lephalamende, bathi kulungile okukhulunywa nguNkosikazi Mugabe.
Kodwa-ke ingcwethi kwezombusazwe ezimele yodwa, uMnu. George Mkwananzi, uthe kuyayangisa okukhulunywa nguNkosikazi Mugabe.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-wantelake-ugrace-mugabe-uthi-kambe-lingamenzani/2934955.html
|
WASHINGTON —
Abadabuka kwele Zimbabwe abahlala elizweni leSouth Africa bathi kuthule namuhla emadolobheni amanengi loba kuke kwaqhamuka udlakela eKempton Park lapho okuhlaselwe izizalwane zakwele Nigeria.
Bathi abantu bokuza lezizalwane zakwele South Africa bathobelene kulandela ukuhlaselwa kwabokuza ngabathi babathathela imisebenzi eminengi njalo bathengisa izidakamizwa.
Kulabantu abambalwa ababikwa sebefile kudlakela lolu. Amapholisa agcwele endaweni ezinengi lapho avimba ukuhlaselwa kwabantu bokuza.
UMnu. Phathisa Moloi, odabuka kwele Zimbabwe, uthi kukhanya engani amapholisa asekela izizalwane zakwele South Africa ezifuna ukuhlasela indawo ezitshiyeneyo ngoLwesine.
Lokhu kusekelwa nguMnu. Mxolisi Ndlovu, ohlala edolobheni leAlexandra, othi amapholisa athole izidumbu ezimbili kulandela ukudlame lolu ngoMvulo langoLwesibili.
Kubikwa ukuthi abantu kwele Nigeria lakwele Zambia baphindisele ngokuhlasela izizalwane zakwele Soth Africa njalo lokubhidliza amabhizimusi ezizalwane zakwele South Africa anjenge Shoprite, Pick N Pay, DSTV leMTN.
Sezivaliwe ezinye izitolo lezi kwele Nigeria.
Eyinye inkokheli yamazwe akuzwekazi leAfrica ithi kayisahambi emhlanganweni omkhulu wokuhlaziya ezomnotho eyeWorld Economic Forum ozakwenzelwa kwele South Africa.
UMongameli Emmerson Mnangagwa usefikile kwele South Africa azangena khona umhlangano lo. Uchothoze okwenzakala elizweni lelo okulabantu abanengi abadabuka kwele Zimbabwe.
“Kasiluthandi udlakela olunje njalo sitshayela ihlombe uhulumende wakwele South Africa ngendlela abambe ngayo udaba lolu. Siyalulandela udaba lolu njalo siyakhulumisana leziphathamandla zakulelolizwe kanye loMongameli Cyril Ramaphosa.”
Abaphikisa uhulumende wakwele South Africa sebelobele ingcwadi uRamaphosa becela ukuthi benze umhlangano laye ngokukhahlanyezwa kwabantu bokuza.
UMnu. Mmusi Maimane, okhokhela ibandla leDemocratic Alliance, uthi kuyethusa okwenzakala kwele South Africa.
URamaphosa uthi akumelanga kuhlaselwe abantu bokuza ngoba lokhu kuzabhidliza umnotho wakwele South Africa.
Abantu bokuza lokhu bethobelene lezizalwane zakwele South Africa kulandela udlakela olutshiye abanye befile labanye njalo belimele.
Bekulemibiko ethi kulezizalwane zakwele South Africa ebezifuna ukuyahlasela eHillbrow emadabukakusa namuhla kodwa kwavimba amapholisa.
Le yindawo lapho okwaqhamuka khona ukulwa kwabantu bokuza lezizalwane zakwele South Africa emigwaqweni. Omunye walabo abavikela abantu bokuza nguNgwenya odabuka kwele Zimbabwe. Uthi udaba loluhlaselwa kwabantu bokuza kalusoze luphele kwele South Africa.
Abantu bayakhala ngokwenzakala kwele South Africa. Abase Zimbabwe bathi uhulumende kaMongameli Emmerson Mnangagwa kumele abancede ukwenzela ukuthi bengahlukunyezwa yizizalwane zakwele South Africa,
|
https://www.voandebele.com/a/abantu-bokuza-bathobelane-lezizalwane-zakwele-south-africa/5069535.html
|
MARYLAND —
Kulabanye abakubandla lama Republicans abathi uMongameli Donald Trump kumele avume ukuthi unqotshwe kukhetho olusanda kwenziwa ngowayengumsekeli kamongameli, uMnu. Joseph Biden.
Abanye abakubandla lama Republicans abagoqela owayengumcebisi wezomvikela, uMnu. John Bolton, bathi sesifikile isikhathi sokuthi UBiden alungiselele ukungena esikhundleni sikamongameli.
Kodwa uTrump, okewavuma enkundleni yokuxhumana eyeTwitter ukuthi unqotshwe nguBiden waphinda wakwala lokhu komunye umbiko awuthumeze enkundleni efanayo, uthi ukhetho lukamongameli aluqhutshwanga ngemfanelo.
Abantu abanengi kakhulu kwele Melika kanye leziphathamandla zohlangothi lukahulumende olubona ngendaba zekhaya bathi ukhetho lolu lwaqhutshwa kahle. Esabelweni seGeorgia, lapho uTrump athi ukhetho kalwenziwanga ngemfanelo, sebeqalile ukubala kutsha amavoti.
Umabhalane omkhulu wesabelo lesi, uMnu. Brad Raffensperger, uthi lokhu kwenzelwa ukuthi umuntu wonke asuthiseke ngokhetho lolu.
UTrump wethule omunye umbiko enkundleni yeTwitter emadabukakusa namuhla esithi wanqoba kukhetho lolu. Abakubandla lama Democrats bathi uyazikhulumela umongameli obhuqwe nguBiden kukhetho lolu.
Isizalwane seZimbabwe, uMnu. Simayedwa Ndlovu, uthi kuyethusa okwenzakala eMelika.
Kulabanye abathi uTrump wesaba ukuthi uzabonakala njengomuntu owehluleke ukubusa nxa engavuma ukuthi unqotshiwe kukhetho lukamongameli. UMnu. Sikhumbuzo Moyo ngomunye wabalombono lo.
Olandela ezombangazwe, uMnu. Sikhumbuzo Mlalazi, uthi uTrump ususwe esikhundleni ngenxa yokuthi kulabantu abanengi abakhangwe ngabakubandla lama Democrats ukuba bavote ngobunengi babo lobanje uTrump ubemela iqiniso.
UBiden okwamanje ulama Electoral aVotes afika phose amakhulu amathathu – 290 kuthi uTrump ulangamakhulu amabili lamatshumi amathathu lambili- 232. Onqoba kukhetho lweMelika kumele athole amaElectoral Votes angamakhulu amabili lamatshumi ayisikhombisa – 270.
|
https://www.voandebele.com/a/donald-trump-joseph-biden-ukhetho-melika/5664784.html
|
lzizalwane zeZimbabwe ezidabuka esiqintini seMzingwane, eMatabeleland South, esezihlala emazweni ziphathise ngokwakha indlu yezigulane lokufulela amahofisi esibhedlela se-Esigodini ebesesibhidlika.
Basukumela phezulu baqoqana njengenzalo yakulindawo kulandela izithombe ezamemetheka enkundleni zokuzilibazisa ezebulenjini, ezeSocial Media zibonisa isimo esibi kulesi sibhedlela.
Uhlelo olweEsigodini Hospital Project lwasungulwa ngabahlanu uMnu Ngqabutho Hanyana, uMnu Thobani Ncube, Unkosikazi Lucia Dube, Unkosikazi Thulani Ncube lo mgcinisahlalo wabo Unkosikazi Rosett Sibona bonke bayinzalo yaseMzingwane kuyibo njalo abakhokhela emkhankasweni wokubuthanisa imali yokulungisa lesisibhedlela. USibona uchaza ukuthi basebenza njani.
"Sahlanganisa abantu abayinzalo ye Umzingwane District ngokubumba inhlanganiso ku WhatsApp ezagoqela amazwe wonke jikelele lapho ebesikhumbulela khona ukuthi abantwana abayinzalo ye Umzingwane bakhona. Kwatholakala imali eyasiza ukuthi kupendwe ioutpatients department, kuthayilwe phansi kuphinde kufulelwe.
Uyaphambili okaSibona egcizelela ukuqakatheka kwalesisibhedlela
"Izihlobo zethu labantu abazalwa kuwonalwana umango bathi nxa labo besiyakwelatshwa babesendaweni ekhangeleka kuhle. Isibhedlela sesiGodini sisemgwaqweni oyakhonale eborder yeSouth Africa kusukela koBulawayo sisiza noma ngubani ongavelelwa yingozi kumbe yikugula ekulowo mango."
Uzulu wakulumango ujabule kakhulu ngokubona isibhedlela sabo sesilungiswe kahle. Omunye wabo nguMnu Ndabezitha Khumalo.
"Ngithanda ukubonga kakhulu kuma diasporans nabanye nje abaphathisileyo ukuthi kurenovethwe isibhedlela sesigodini sekubukeka kupendwe kuhle hayi kuhle kakhulu. Besesisidala lesisibhedlela, siyabonga kakhulu inkosi ilibusise ngezandla zenu ezingabangalikhuni"
Omunye laye othintekileyo ngobuhle obenziwe kulesisibhedlela ngu Nkosazana Sithokozile Mhlanga odabuka kulumango.
"Isibhedlela sesigodini besisesabeka, mina vele bengingeke ngivume ukulaliswa khona ngoba ngangibona engani ngiyafela khona. Awu sokukuhle khathesi okwamagama. Siyabonga kunzalo yakithi ngokusilungisela isibhedlela sethu unkulunkulu ababusise"
Abatshayeli labo somabhizisinisi bajabuliswe yikuvuselelwa kuhle kwalesisibhedlela abathi sinceda bonke abahamba ngomgwaqo osuka koBulawayo usiya eGwanda nxa begula. UMnu Ngqabutho USaMamo ngomunye wabo.
"Ngiyabonga kakhulu ebantwini abaku diaspora ngosizo lwabo abalwenzayo ngesibhedlela lesi sesigodini ebesesifile ngokusivuselela. Kuyimpumelelo enhle kakhulu ebantwini bakithi ngoba kunzima kubalezingozi zomgwaqo laphana abantu baswele ukuthi bazahanjiswa ngaphi sebelimele. Liyazi uBeitbridge Gwanda Road ngumqwaqo obhizi kakhulu"
Abesigodini Hospital Project bathi umsebenzi usumnengi kulesisibhedlela njalo abamanga bafuna ukulungisisa amanye ama wards ngakho sebeqalisile njalo umkhankaso wokubuthanisa imali yokuncedisa esigabeni sesibili sokulungisisa isibhedlela sabo.
|
https://www.voandebele.com/a/6486712.html
|
HARARE —
Intathelizindaba elodumo ebisebenzela inkampani yeZimbabwe Broadcasting Corporation - ZBC uJanet Munyaka, ungcwatshwe emathuneni aweGlenforest ngemva kokubulawa ngumkhuhlane weCOVID-19 ngoMgqibelo ekuseni, kulokukhalaza kwabamankampani ezindaba ukuba aqakathekise ukulondolozwa kwezisebenzi zabo ngesikhathi ziqhuba umsebenzi.
Lokhu kuza ngesikhathi inani labatholakala belalomkhuhlane njalo bengabazange bethekelela kwamanye amazwe liqhubeka liqonga elizweni.
U-Munyaka uba yintathelizindaba yesibili ukukhulelwa yilomkhuhlane ngemva kokubhubha kwenye njalo uZororo Makamba ngoMbimbitho lonyaka.
Umphathintambo wezokwethulwa kwemibiko uNkosikazi Monica Mutsvangwa obe khona emngcwabeni kaJanet Munyaka uchaze umuyi njengomuntu owayezinikela emsebenzi wakhe.
“Ngilokudana okukhulu. uJanet ubesemsebenzini emavikini ambalwa nje ngaphambilini kokugula kwakhe, anduba asiwe esibhedlela. Wayewuthanda umsebenzi wakhe. Bangaki phakathi kwethu abayithandayo imisebenzi yabo?. Bangaki abazinikeleyo kulokho abakwenzayo kakhulu nxa ungumunu osebenzela umsakazo wabantu, ukufundisa uzulu lokumthokozisa?”
Abenhlanganiso ezilwela ilungelo lentathelizindaba ezigoqela eyezisacathulayo yeYoung Journalists Association - Zimbabwe baveze ukukhathazeka ngokubhubha kukaJanet bekhuthaza uhulumende labaqatshi ukuba bathathe amanyathelo okuzilondoloza njengakuphathwa kwabakuhlangothi oluqakathekileyo lwamaEssential workers olugoqela abongi.
Isikhulumeli seYOJA, uLeopold Munhende uncome uJanet esithi yena labanye bakhe abasacathulayo, bafunde okunengi kundlela ayeqhuba ngayo umsebenzi.
“Sithi langalezo kuntathelizindaba zonke eZimbabwe ngokulahlekelwa ngu Janet Munyaka. U Janet Munyaka bekungusisi obesebenza lathi singabesincane, ngendlela eyokuthi ubesifundisa, esixwayisa lapho okufuna khona ukuxwayiswa.”
Kodwa uMunhende uthi bakhathazekile njengenhlanganiso ngokusilela kwendlela zokuvikelwa kwentathelizindaba emsebenzini.
“Sibona iCOVID-19 le isibulala intathelizindaba eyesibili. Okutsho ukuthi thina njengentathelizindaba kufuze lathi sinakekelwe. Besinike ama face masks, leyinye iProtective Equipment eyenza sisebenze singekho engozini.”
U-Nkosazana Bongiwe Dube wenhlanganiso yeCommunity Youth Development Trust, eGwanda uthi njengenhlanganiso bakhathazekile ngendlela uhulumende aphatha ngayo udaba lwe COVID-19.
“Okucinayo kwenza sibukeke angani asizimiselanga njengelizwe ekulwisaneni le COVID-19. Kusukela ngo March kuze kube khathesi, okokuthi sokule 9months, umkhuhlane lo waqala kodwa indlela yama Isolation Centres ethu, ilokhe ifanana. Sengikhangelela njengase Gwanda. I Gwanda Provincial Hospital, ayikwanisi ukuthi i admithe ama patients abe manengi awe COVID-19. Kuyikuthi ngabe kudala kwalungiswa ezinye izindawo ngoba after 9months sikhangelele ukuthi ngabe iGovernment yethu isike yalungisa amanye amaIsolation Centres ukuthi nxa umkhuhlane lowo ugcwala, umemetheka, abantu bathole izindawo zokuyavalelwa khona.”
Kunje uMaDube uthi lokhe isilela impahla yokusebenzisa ekuzivikeleni kuleligciwane kulabo abasebenzisana lozulu sikhathi sonke ama Essential Workers.
“Ungakhangela amapholisa ukhangele oGuard benkambeni, bayabe behamba bengelawo ama PPE’s. Sesikhangelele izigqoko zona lezo kumele bezigqoke. Sikhangele ama mask, sikhangele ama sanitisers, bayabe bengelazo zonke lezi izinto. Laloba ufika enkambeni, ziyashota becine sebeesenza lezi ezokuziphekela ikanti bekumele ukuthi ngabe kufika lesi sikhathi, bayazinikwa yiGovernment. Yikho okucina kubukeka ingani iGovernment yethu iyehluleka, ilokhe ingazimiselanga ekulwisaneni le COVID-19. Sesikhangele nge state eyokuthi ama Governement hospitals lokhe enjani till now, 9months later lokhe enjalo. Lokhe kungela kuntshintsha okubonisa ukuthi hayi, ilizwe lizimisele ekubeni lilwe le COVID-19.”
Ngakwelakhe icele uhulumende uthi ukhathazekile ngendlela uzulu aseyekethisa ngayo ukuzilondoloza kulomkhuhlane, engasazandeli iziqondiso ezabekwa nguhulumende zokuzivikela ukuthelelanwa lula kweCOVID 19 azifakayo laye elandela ezafakwa ngabe World Health Organisations - WHO.
UJanet utshiye umkakhe uJackson labantwana abane.
Sebefika phose inkulungwane ezilitshumi lanye - 10 718 asebetholakale bele COVID - 19 selokhu waqhamukayo kuleli ngenyanga kaMbimbitho, kwabhubha abafika phose amakhulu amathathu - 291. Izigaba zeMaNdebeleni yizo ezikhokhelayo kunani labatholakala belalomkhuhlane zilandelwa lidolobho leHarare. Inengi lalaba bantu kungabangazange bavakatshele kwamanye amazwe.
|
https://www.voandebele.com/a/intathelizindaba-elodumo-ujanet-munyaka-obhube-ngomgqibelo-ungcatshwa-eharare/5690733.html
|
BULAWAYO —
Ummeli we Bulawayo South edale lephamalamende ekubandla le MDC-T umnumzana Eddie Cross usemiswe phambi komthethwandaba kamantshi wakoBulawayo esetheswa icala lokwephula umthetho we Posts and Telecommunications Act ngokuthethisa umphathi walelibandla koBulawayo esithi uyisiphukuphuku kanti njalo abantu abamnyama abangeke balibusa kuhle lelilizwe.
Umnumzana Cross umiswe phambi kukamantshi uGladmore Mushove esetheswa icala lokwephula u Section 88 walumthetho, ovalela ukuthunyelwa kwamazwi ahlambazayo ecingweni noma ngomlayezelo othunyezwa ngocingo.
Ubotshwe ngemva kokuba umphathi we hofisi yebandla lakhe le MDC-T koBulawayo umnumzana Nkululeko Ndlovu emmangalele esithi umthuke ngenhlamba ezikhetha umhlobo ngesikhathi emtshayele ucingo ecele ukuthi abuyisele ebandleni imali yokubhadala eyayisele ngemva kokubhadalwa kwababengabancedisi babakhankasayo ama polling agents kukhetho olwedluleyo.
UNdlovu uthi oka Cross umphendule ngamagama amabi emtshela ukuthi uyisiphukuphuku esikhuluma amahlaya kanti njalo abantu abamnyama abangeke balibuse kuhle lelilizwe. Kodwa igqwetha lika Cross umnumzana Cherry uthi akalacala njalo ubotshwe ngephutha ngoba umthetho wePosts and Telecommunications awumbophi otshayelwe ucingo kodwa ubopha umatshaya ucingo,
Uthe ngalokhu, uCross angeke etheswa cala emthethwandaba kuze kutholakale umthetho oyiwo owetheswa icala ngaphansi kwawo kodwa hatshi owe Posts and Telecommunications Act. Kodwa igqwetha likahulumende lithi akulaphutha ukubotshwa kukaCross ngaphansi kwal’umthetho ngoba yiwo awephuleyo.
Lithi umthetho upha umlandu kubani lobani othuka abanye ecingweni, kungakhathalekile ukuthi otshayele omunye ucingo ngubani. Lithi ngalokhu, umthethwandaba ulakho konke okufuneka ukuthetha icala lika Cross. Lizaqhubeka ngoLwesihlanu icala lapho umantshi akhangelelwe ukunquma ukuthi okaCross wetheswa icala eliyilo na anduba liqale ukuthethwa.
|
https://www.voandebele.com/a/ucross-umiswa-phambi-komthethwandaba/1789337.html
|
Izakhamizi lezi zithi inengi labo sebesele bengabayanga ngenxa yalezingwenya ezibamba izifuyo ezibalisa imbuzi, inkomo labobabhemi. Ngakhoke zithi zifisa ukuba ngabe inkokheli yalindawo kuhulumende lesiqintini iphuma lamaqhinga okususa lezingwenya kulelidamu zingakaphelelwa yizifuyo.
MATEBELELAND SOUTH................
Izakhamizi zeMakapakapa kuWard 15 eSelonga eZansi yemaNdebeleni zikhala ngengwenya eseziqede izifuyo edamu leMakapakapa.
Zithi zifisa ukuba ngabe inkokheli yalindawo kuhulumende lesiqintini iphuma lamaqhinga okususa lezingwenya kulelidamu zingakaphelelwa yizifuyo.
Izakhamizi lezi zithi inengi labo sebesele bengabayanga ngenxa yalezingwenya ezibamba izifuyo ezibalisa imbuzi, inkomo labobabhemi.
UMnu Samuel Khoza osuka eMaphula village uthi njengezakhamizi babhekane lodubo olukhulu
“Udubo esibhekane lalo edamu leMakapaka zingwenya ezidla izifuyo zethu, zidla imbuzi,zidla amadonki lawe muntu ungahamba butshapa ziyakudla.Ngabe ingwenya lezi siyathola abantu bazibulale ngoba zisiqedela izifuyo zethu.”
Lamazwi agcizelelwe nguMnu Silibaziso Nkomo esinye isakhamuzi seMakapakapa.
“Amadonki abezidlela phansi kwamanzi ingwenya idonse itshaye imbuzi idonse itshaye ezinye siyakhipha ezinye siyadla.Sesilimele, lokhansila sake samtshela wathi ingwenya kufuna sekutholakale ozayithenga sathi hanti kumele uhambe phezulu, vele asisela zifuyo.”
UMnu Melusi Moyo uthi ngaphandle kokulahlekelwa yizifuyo impilo zabantu zisengozini ngenxa yengwenya lezi.
“Ingwenya leziyana zinengi kakhulu zilabantwana abanengi so ziyalamba, abekhansili bake babuya badubula eyinye kodwa akuzange kwaba lomahluko lokhu kusiba kubi,sisengozini ngoba ngemuva kubo 2002 kusiya ku2006 zike zabamba abantu labantwana kathesi abathunywa edamu ngoba kuyingozi.”
UMnu Bethwell Ncube uthi sebevale izibaya ngenxa yengwenya lezi osekulethe ubunzima obukhulu kuzakhamizi.
“Akula olunye uncedo esilalo ukuthi kumbe lezingwenya zibulawe, ngoba izifuyo zethu seziphelile zonke akusela, kuyasilimaza kakhulu ngoba izifuyo lezi yizo ezisiphilisayo, ngingathengisa imbuzi sengiphila labantwana.”
Umqondisi weGwanda Rural District uMnu Ranganai Sibanda uthi bazaqhuba umhlangano lezakhamizi ukuze baphume lamaqhinga okuqeda loludubo.
“Umbiko wengwenya ngiwutholile, sizahlangana lekomidi yeCAMPFIRE yesigaba khonangale kube lendlela yokuqeda udubo olukhona.”
Ngenxa yokungani kuhle kwezulu emhlubulweni weMatebeleland South inengi lezakhamizi liphila ngokufuya lithengise izifuyo ezibalisa imbuzi lenkomo. Kungakho zithi ukuxhwala kwengwenya lokhu kuzabatshiya bengabayanga.
|
https://www.voandebele.com/a/7071772.html
|
Abaphila legcikwane leHIV le Aids bathi indubeko zabosezengezelelwe yikungasebenzi kuhle kwamakilinika elapha eminye imikhuhlaneebahlaselayo esibhedlela seParerenyata leHarare. Amakilinika la abikwa esehlulekaukuqhuba umsebenzi wokuhlola igazi lasebephila legcikwane le HIV ukuhlolaokuthiwa ngama CD4 Count, lokuhlola igazi lalabo abafuna ukwazi isimo sabo.
Kubikwa abantu abedlula i 60thousand sebezakwehluleka ukuthola imithi yama ARVsakadebeyithola emakililinika la.Abongi labodokotela abasebenza kulezindawo babikwabekele ukuya emsebenzini ngenxa yokuswela imali yokuhambisa,iholo eliphansi kanye lokuswelaizinto zokusebenzisa.
UBrenda Moyo WeStudio 7 ukhulume lomunye ophila legcikwane lengculazauMnumzana Bernard Nyathi ongumqondisi wenhlangansio ethiwa Zimbabwe HIV and AidsActivists Union, othi umumo oselizweni ubangela ukuthi abanengi abaphilalegcikwane balahlekelwe yimpilo.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2008-10-30-voa3-69015637/1471528.html
|
WASHINGTON DC —
Umphathintambo wezokwethekelelwa kwelizwe eZimbabwe uMnu. Walter Mzembi ubikwa esephume ijumo lokudinga uncedo lwemali emazweni angezansi kwezwekazi le Africa yokulungiselela umhlangano omkhulu owe United Nations World Tourism Organization General Assembly.
UMzembi utshele iStudio 7 ukuthi usedinga uncedo lolu njengoba ugatsha lwezemali lusithi alungeke lwenelisa ukuthola izigidi eziyisithupha lengxenye zamadollar eMelika – $6.5 million yokuqhuba lumhlangano eVictoria Falls lase Livingstone kwele Zambia ngoNcwabakazi lonyaka.
UMzembi ubikwa esedinge inkampani ye Africa Conventions yakwele South Africa ukuthi idingele ele Zimbabwe imali le kweleSouth Africa kanye lakwele Angola.
Amankampani awe Zimbabwe ayamsola uMzembi ngokuthatha leli nyathelo esithi bekumele asebenze lamankampani elizweni anjenje Zimbabwe International Trade Fair ukuthi ilungiselele umhlangano lo.
Kodwa-ke uMzembi uthi ulelungelo lokudinga inkampani ayifunayo. Omunye walabo abamsolayo nguMnu. Zifiso Masiye owenkampani ye Rocks Consultancy.
Uthi akulunganga okwenziwa nguMzembi njengoba kulamankampani kwele Zimbabwe angenza umsebenzi ofana le Africa Conventions.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-umhlangano-we-united-nations-world-tourism-organization-general-assembly/1638878.html
|
Indimi ezitshiyeneyo ezibikwa zingaqondanga ebe zisetshenziswa kumagwaliba okuqoqa imbono kazulu ezangena kusisekelo sombuso esitsha sezilungisiwe njalo sezilindele ukusetshenziswa ngoMvulo ozayo, lapho uhlelo lolu oluqhubeka khona.
Indimi ezitshiyeneyo ezibikwa zingaqondanga ebe zisetshenziswa kumagwaliba okuqoqa imbono kazulu ezangena kusisekelo sombuso esitsha sezilungisiwe njalo sezilindele ukusetshenziswa ngomvulo ozayo, lapho uhlelo lolu oluqhubeka khona.
Indimi ezigoqela iSiNdebele, isiShona, isiSuthu, isiTonga, isiKhalanga lesi Nambiya zibikwa bezitholikwe kubi kulawamagwaliba, njalo awesiNdebele abesemisiwe ngoba kukunengi okubikwa bekungalunganga.
UMnu. Believe Gaule, umsekeli kamgcinisihlalo wekomiti ebona ngokulotshwa kutsha kwesisekelo sombuso, uchasisa okunengi kunxoxo ayenze loSithandekile Mhlanga we Studio 7.
|
https://www.voandebele.com/a/aselungisiwe-amagwaliba-atolikwe-kubi-asetshenziswa-kuconstitution-98624804/1474238.html
|
Inkampani yeInsiza-China Mining Company isidale umonakalo omkhulu emfuleni u-Insiza ngoba iphosela ingcekeza yonke yokwenjiwayo emadlelweni lezinye indawo. Izakhamizi zithi zikhathazekile ngokwenziwa yinkampani le, esigcolise imigodi yamanzi njalo yabhidliza umfula lo abawusebenzisa ....
Abahlali baka Ward 2 esigabeni seInsiza, eMatabeleland South, bakhala ezimathonsi kulandela ukuthathelwa amasimu abo lokubhidlizwa komfula u-Insiza, osugugudeke okumangalisayo ngenxa yokwenziwa yi-Insiza-China Mining Company emba igolide kulindawo.
Izakhamizi zithi abadabuka kwele China babuya lemitshina baqala ukwemba bengakhulumisananga labo. Bathi kumele bephume bephele esigabeni lesi.
Inkampani yeInsiza-China Mining Company isidale umonakalo omkhulu emfuleni u-Insiza ngoba iphosela ingcekeza yonke yokwenjiwayo emadlelweni lezinye indawo. Izakhamizi zithi zikhathazekile ngokwenziwa yinkampani le, esigcolise imigodi yamanzi njalo yabhidliza umfula lo abawusebenzisa ngendlela ezitshiyeneyo. UMnu. Jethro Ndebele uthi bedlela evalweni ngenxa yokwenziwa yinkampani le.
"Igolide leli bali gezisa ngama chemicals awo ama mercury lawa kulama differences asiyazi kahlekahle imecury abanjani abayisebenzisa begezisa igold leli njalo begezisa imecury leyo ingena khonapho emfuleni ukuthi njengakhathesi sokuyi rainy season ngnanzelele ukuthi ke ichemical esingene lapha sokuumele ikhukhulwe ngamanzi uhambe indawana yonke yomfula uze iyecina kubo West kusiya khonale kubo Limpopo okungangokuthi izifuyo zonke ezinatha kulowo mfula kusiyathela ku Limpopo ziyokufa."
UNdebele uyaphambili echaza ngokubuya kwabadabuka kwele China kulindawo njalo uthi uhulumende kangenele.
"Amadoda lawa nxa sibuza abadala bethu abasiphetheyo abakhokheli besigaba ukuthi abantu laba babuya njani basitshela ukuthi labo abakwazi babatshengisa amaphepha ukuthi kufanele basebenze la. Nxa uHulumende esizwela ukuthi abantu bami bayakufa next 2 years bengasela ndawo, madlelo, bengasela mfula umfula lowu batshiya bewuvulile indlela zabo leso zivuliwe bagqibela amagodi abo akhatshana bawutshiya lu mfula singathokoza njenge zakhamizi ukuthi uHulumende wethu usenzele kuhle.”
AmaChina la abuya lezisebenzi zabo ezingasizo zesigabeni ezinye zivela eChipinge. Izakhamizi zithi akulalutho ezilutholayo kumbe usizo oluvela kokwenjiwa ngabantu laba. UMnu. Jonathan Gumbo uthi uzwa ubuhlungu okwamagama ngokwenzakalayo.
"Into leyi isizwise ubuhlungu ngoba asizange saziswe ngoku buya kwabantu laba sabona abantu sebe khona nje sebezenzela nje abakwenzayo. Into efileyo ngumfula umfula ufile umfula ubulewe usungama godi godi legolide lethu lolelu ngelethu phela kodwa lokuthi liyangaphi asikwazi yinotho yethu esiphonguhamba asiyiboni ukuthi iyanga.”
UMnu Chematanda Phiri uthi ziphelile izifuyo eziwela emagodini agejwa yinkampani yeInsiza-China Mining Company, elabaqondisi abagebha igolide ngamehlo abomvu.
"Sesikhale saze sathula izinyembezi sonke akulanto encedayo ngoba ama China lawa nxa nginga phambanisi sebengabe sithathu babuya abanye bazama ukuxotsha kwabuywa eyinyi team yasebenza layo yahamba khathesi sibiseni abanye futhi obhururu bayo njobu bona lemfuleni kunje sokuze kulomgwaqo eceleni komfula umfula sugqibilekile khangela even lapha esime khona uyali bona leli godi, kwaqamukela inkomo sayiphanda isitotile."
UNkosazana Sibongile Khumalo uthi kulobukhohlakali obethusayo ngoba kusobala ukuthi inkokheli yasigaba lesi ifumbathiswa yinkampani le.
"Uhlupho olukhulu ngolomfula, uhlupho lololu olwama China, ku labantu inkokheli ezigangileyo syakubiza sithi yikuganga ngoba ekugangeni akula elinye ibala esinga substituter ngalo. Singathi thina abantu laba abagangileyo abantu abadla bangasuthi abantu abafuna ukuthi zonke izinto zi fide abantwababo bayathatha ama China la bewafake ezigabeni ngokungekho emthethweni bethembe ukuthi akulamuntu ozabenza ulutho kumele ama China ahambe."
Mnu. Zenzo Ncube, owathathelwa amasimu, waphanyeka udaba lolu eHigh Court koBulawayo.
"Ye ngazama ukuthatha indaba le ukuthi ngiyise eHigh Court. EHigh Court ngahamba 5 times ngacina sengiphelelwe yimali ukuthi ngiqhubekele phambili. Ngilesimanga ngoba mina ngumntwana walapha kodwa ngathathelwa ilungelo lokuthi ngikwanise ukusebenza lami. Kumbe nga amaChina la athi ebuya la kwaba le percentage abathi hayi wena kaduvele ukuyindawo le kukhona esingakunika khona.”
UMlisa wePhikelela Ward 2, uMnu. Cuthbert Ndlovu, ohlala esiqintini okwenjiwa igolide yinkampani yeInsiza-China Mining Compnay, uthi okwenziwa ngabadabuka kwele China sokuxabanise izakhamizi.
"Kukhona lapho esingazwisisnai khona singasazwisisani thina singaba hlali ngenxa yokuthi abanye bayabe beku sapota abanye bengaku sapoti ama China agebha igolide satshelwa thina ukuthi bazo rehabilitater umhlaba bazolungisa lapho okwakugebhwe khona otsheketsha ababegebhekhona imigodigodi so bona bazo gebha leya imigodi okwawela khona I zinkomo bakhiphe igolide then sebevala lezo ndawo.
Inkokheli yomdabu eNsiza, ebalisa osobhuku, abalisa, lommeli walindawo edale lephalamende lezisebenzi zikahulumende kuhlanganisela usikhomitshi balile ukukhuluma ngodaba lolu leStudio 7.
Umfula uInsiza mude okwamagama njalo kulapho izakhamizi zeInsiza lakwezinye indawo ezikha khona amanzi okunatha lokunathisa izifuyo zazo njalo zithi zicabangela ukuthi amanzi la aseletshefu ngengcekeza ephuma kunkampani le igelezela emfuleni.
Abakhokhela inkampani le abasendaweni le balile ukukhuluma ngodaba lolu besithi kabavunyelwa ukukhuluma lentathelizinda. Kasenelisanga njalo ukukhuluma lommeli wakwele China ohlala eHarare obengaphenduli umakhalekhukhwini.
|
https://www.voandebele.com/a/6835669.html
|
WASHINGTON D.C. —
Sebezinkulungwane phose ezinhlanu-4,818, asebefunyenwe beleCovid 19, eZimbabwe. Asebesinde kuleli gcikwane sebedlula inkulungwane lengxenye-1,544, labulala abedlula ikhulu-104.
Emazweni awezwekazi leAfrica asebebanjwe belegcikwane leli, sebedlula isigidi - 1,055,964, labulala inkulungwane ezedlula ezingamatshumi amabili lantathu- 23,582, kubika abenhlanganiso ye African Union.
Abekholitshini leJohn Hopkins University babika ukuba emhlabeni jikelele sebeyizigidi ezedlula amatshumi amabili - 20,126,452, abafunyenwe beleCovid 19, yabulala inkulungwane ezingamakhulu phose ayisikhombisa- 737,285.
Abenhlanganiso ezikhokhelwa ngabatsha lokhe beqhubekela phambili besiza abaswelayo, ngalesi sikhathi eleZimbabwe liku Lockdown, yokumelana lesifo seCovid-19. Abenhlanganiso ezilwela ilungelo loluntu bathi, njengoba inengi labantu elizweni liziphilisa ngemisebenzi yezandla, i-Lockdown isitshiye izigidi lezigidi zabantu zibhekane lendlala.
Inhlanganiso ye “The Plug Movement”, ekhokhelwa nguMnu. Simon Magama, ngenye yenhlanganiso ezasungula inhlelo zokusiza abaswelayo. UMagama utshele umsakazo weStudio7 ukuthi abenhlanganiso ye "The Plug Movement" babone kuqhakathekile ukuthi basize abaswelayo ngoba bananzelela ukuthi enengi labantu libhekane ngendlala.
"Bekungela umuntu obelungisele ilockown kanye loCOVID. So you find out ukuthi abantu abanengi eZimbabwe bayazisebenzela, abanye baphila ngemali abayitholayo khonapho, it's like hand to mouth. So you realize ukuthi after sokube ngamalockdown, abantu abanengi bebengasakhoni ukuthi bazisebenzele, impilo zabo zisuke zaba affected. So thina sabona kuqhakathekile ukuthi sisize a few families that we could afford to help. So we started an initiative ethiwa The Plug COVID Relief Programme," kutsho uMagama.
|
https://www.voandebele.com/a/abatsha-baqhuba-uhlelo-lokusiza-abaswelayo-ngesikhathi-selockdown/5539667.html
|
UMnu. Constantino Chiwenga uchothoze uMnu. Nelson Chamisa, lanxa engambethanga ngegama, ngakuthembisa abasekeli bakhe; esithi ucabanga njengomntwana osakhulayo njalo ibandla leZANU PF lizamnqoba.
WASHINGTON —
UMongameli Emmerson Mnangagwa uthi idale lePolitburo yebandla lakhe leZANU PF lizahlangana ngoMgqibelo licubungule udaba lokungasuthiseki kwamanye amalunga ebandla leli anqotshwe kukhetho lokudinga abazancintisa ezigabeni ezitshiyeneyo zelizwe ama primary elections.
Umongameli Mnangagwa ukhulume lamazwi ngoLwesihlanu emkhosini wokuphawula ugwalo lweziqondiso zalelibandla kukhetho oluzayo olwe 2018 Election Campaign Manifesto eHarare International Conference Center.
Wengeze wathi ibandla lakhe lizalungisa umnotho welizwe njalo lilethele abantu imisebenzi.
Ekhuluma emkhosini ofanayo, umsekeli kamongameli uMnu. Constantino Chiwenga uchothoze umkhokheli weMDC Alliance uMnu. Nelson Chamisa, lanxa engambethanga ngegama, ngokuthembisa abantu imigwaqo yakulezinsuku eyama 'spaghetti roads', esithi ucabanga njengomntwana osakhulayo njalo ibandla lakhe lizamnqoba.
UMnu. David Ndlovu, ilunga ledale leCentral Committee yebandla leZANU PF obekulo umkhosi, uthi kulabanye abakhonone ngokungavezwa koluhlu lwamabizo abanqobe kuma primary elections njengokuthenjiswa kwabo.
|
https://www.voandebele.com/a/manifesto-zanu-pf-david/4378031.html
|
ISupreme Court inqume ukuthi uBishop Gandiya nguye umkhokheli oqotho weAnglican kanye lomnini wempahla zonke zalelibandla
WASHINGTON —
|
https://www.voandebele.com/a/isinqumo-sesupreme-court-ngeanglican/1548927.html
|
WASHINGTON DC —
Kulabantu abalitshumi lantathu abefele engozini yomgwaqo ngoMvulo ekuseni ngemva kokungqikilana kwekhombi lemota encane yohlobo lweHonda Fit duzane leHeadlands, esigabeni seManicaland.
Ikhombi le ibikwa ibithwele abazalwane benkonzo yesiPostoli bevela kumbuthano wephasika.
Abalimeleyo bedlula itshumi lasikhombisa njalo bathwalelwe esibhedlela seMarondera leseParirenyatwa; ngokutsho komsakazo weZBC.
Kulabantu abangamaPostoli njalo abalitshumi lane abatshaywe yi-roli ngeviki edluleyo bafa eWedza ngesikhathi bemeele ibhasi eceleni komgwaqo.
Ingozi yangoMvulo yenza inani labafele emgwaqweni ngekhefu lephasika eliphela namuhla, lifike kumatshumi amathathu lanye, 31.
Isikhulumeli samapholisa uAssistant Commissioner Paul Nyathi uthe ebengenelisi ukukhuluma ngalingozi ngoba ubesemfeni.
Sixoxe lomeli weBulawayo East edale lephalamende uMnu Ilos Nyoni, yena olilunga njalo lekhomithi ekhangelane lokuhamba kwezimota.
UNyoni utshele iStudio 7 ukuthi uhulumende kumele athathe amanyathelo aqinileyo ukuze kwenqatshelwe ingozi ezihlezi zithatha impilo zabantu mahlayana nje.
|
https://www.voandebele.com/a/honda-kufa-abantu-be-sipostoli/4886346.html
|
WASHINGTON —
UMongameli Robert Mugabe uthi ulakho ukuthi asuse ezihlalweni amanye amalunga edale leCabinet ngeviki ezayo.
Inkampani yezindaba eye Reuters ibika ukuthi uMugabe wethule lokhu eHarare ngoMgqibelo emhlanganweni oqoqwe ngabatsha bebandla leZanu PF.
“Ngeviki ezayo silakho ukuthi siguqule isimo sedale lamalunga kahulumende eleCabinet. Kumele sihlale silabo bonke benje kumbe sisuse abanye? Ngizakwenza lokhu ngeviki ezayo lizakuzwa ukuthi ngizakwethulani.”
UMugabe wethule amazi la ngesikhathi abasekeli bakhe, UMnu. Phelekezela Mphoko loMnu. Emmerson Mnangagwa, basanda kuphoselana aqatha kulandela okwethulwe nguMnangagwa othi kukhanya wadla itshefu esemhlanganweni weZanu PF Youth Interface Rally eGwanda, okwamenza wathelelwa esibhedlela eSouth Africa lapho elatshwa khona.
Amadokotela akhe atshele uMugabe ukuthi uMnangagwa kafakelwanga itshefu ekudleni kwakhe.
Inkulumo kaMnangagwa yazondisa uMphoko owayephethe isikhundla sikamongameli ngeviki ephelileyo owacina etshela uMnangagwa ukuthi uqamba amanga.
Lokhu kwasekelwa nguNkosikazi Grace Mugabe owathi uMnangagwa uvele ulambele isikhundla sikaMugabe njalo uqamba amanga ukuthi wafakelwa itshefu ngoba utshela abantu ukuthi uzabulala labo abaphikisana laye ukwenzela ukuthi angene esikhundleni sikaMugabe.
UMugabe uthe lokhu okwenziwa yiziphathamandla zikahulumende emphakathini kululaza ibandla elibusayo.
“Kuyayangisa lokhu elikwenzayo ukuthethisana ebantwini. Ibandla lethu kalakhiwanga ngale indlela. Sesikwazi ukuthi nxa sehlukene siba yikudla kwamangabuzani.”
UMnangagwa loNkosikazi Mugabe kubikwa ukuthi bafuna ukuthatha isikhundla sikaMugabe engasiyekela. UMnangagwa kuthiwa ukhokhela icele lebandla elibusayo okuthiwa yiTeam Lacoste kuthi-ke uNkosikazi Mugabe ulelakhe elibizwa ngokuthi yiGeneration 40.
Ababili laba bayakuphika lokhu.
|
https://www.voandebele.com/a/mugabe-cabinet-reshuffle-uhulumende-uyaguqulwa/4061232.html
|
EleBhilitani selimise ukungena kwendizamtshina ezivela eZimbabwe kanye lamanye amazwe amahlanu angezansikwezwekazi leAfrica ngesikhathi lisaphenya ukuqhamuka komkhakha omutsha wegcikwane leCOVID-19 obizwa ngokuthi B1.1.529, otholakale kwele South Africa.
Kwele Bhilithani babika ukuba umkhakha lo ulolaka oluphindiweyo ukwedlula eminye ethe yaba khona. Abe Israel labo sebemise abantu babo ukwethekelela amazwe angezansi yezwekazi le Africa.
Indizamtshina ezivela kwele South Africa, Namibia, Lesotho, Botswana, eSwatini and Zimbabwe zibikwa sezimisiwe ukungena kweleBhilatani kusukela lamuhla kuthi labo abangenayo bevela kulawo mazwe kuzamele baqale bayehlala lapho abangasoke bahlangane labantu khona kuquarantine, njalo bezokube behlolwa ngesikhathi bekulezo ndawo.
Umqondisi wenhlanganiso eye Community Working Group on Health, uMnu. Itai Rusike. uthi bakhathazekile ngale imibiko yomhlobo omutsha waleli gcikwane.
"Loluhlobo olutsha lwegciwane leli lusilethela inkinga kundlela sizosebenza ngayo njengoba inengi labantu eZimbabwe bengasazilandeli lezo ziqondiso zokuzilondoloza kulolubhubhane ezabekelwa amzwe ngabe WHO kakhulu sibona ukuthi inani labahlatshwayo liphansi kakhulu. Lodaba lwemingcele yethu engalondolozekanga kuzakutsho ukuba inengi lalabo abaseSouth Africa bazakungena kuleli besebenzisa indlela ezingekho emthethweni.”
Lokhu kugcizelelwe ngesinye isakhamuzi sakoBulawayo, uMnu. Cosmas Mathe.
"Akusiphathi kakuhle ukuthi sekulenye njalo enye i-variant esimemetheka kwele South Africa, next door lathi la. Okutsho ukuthi its jus a matter of time ukuthi sizwe ukuthi isikhona lapha njalo njengoba sekuyi Festive Season, anything can happen. Yinto ebuhlungu sibili leyo ngoba besesingani sesijwayele, sesihlatshiwe, njalo amananai ebesesehla, abantu ababanjwa yiyo. Bekukuhle sibili kodwa now, lokhu sekusethusa kakhulu. "
Kodwa uhulumende weZimbabwe uthi kasikho isizatho sokuba uzulu ethuswe yimibiko yokuqhamuka komhlobo omutsha wegciwane leCoronavirus obikwa olulolaka olwedlulise amalawulo.
Ekhuluma emhlanganweni wegcwethi zezempilakahle owe Health Proffessions Authority - HPA 2021 Annual Congress, owenzelwa eHarare, umsekeli kamongameli onguye njalo umpathintambo wezempilakahle uMnu. Constantino Chiwenga uthe kwathi kuqhamuka uhlobo lweDelta kweleSouth Africa kwaba lokuxokozela okufanayo.
"Engifuna ukukutsho khona manje yikuthi uzulu angethuki, ngoba singabalungiseleleyo. Umhlobo omutsha lo wegciwane leli, we11529 kumele liphange liwodobhe lina njengengcwethi zethu kweze science. "
Uphinde waqonqosela uChiwenga ukuba indlela kuphela engenza uzulu avikeleke kulolubhubhane, yikuhlatshwa ijekiseni lokuzivikela kilo. Kunje sebefinyelela kuzigidi ezintathu - 2 774 929 asebelihlatshiwe ijekiseni lesibili ngemva kokuba abedlula kancinyane inkulungwane eziyisikhombisa - 7 486 belihalatshiwe ekutshoneni kwelanga layizolo.
Emibikweni yabo ephuma nsuku zonke yesimo se COVID-19 elizweni abezempilakahle baveza ukuba sebefika phose izigidi ezine – 3,7 million asebethole ijekiseni lakuqala ngemva kokuhlatshwa kwabafika phose inkulungwane ezingamatshumi amabili – 18,687 izolo.
Abezempilakahle baveza ukuba sebezinkulungwane ezedlula ezilikhulu – 133,774 asebetholakale belalomkhuhlane kuthi abazinkulungwane ezedlula ezilikhulu babo – 128,540 basinda kiwo, abafika phose inkulungwane ezinhlanu – 4,704 kwaba ngabalahlekelwa ngumphefumulo.
Lanxa lingani lilokhe lisasephansi inani lasebevikelekile ngemva kokuhlatshwa kabili uhulumende uthi uzolifinyelela lelonani elidingakalayo ukuba uzulu elizweni kuthiwe uvikelekile lezigidi ezilitshumi - 10million loba isilinganiso sokungamatshumi ayisithupha ekhulwini - 60% kusiyaphela umnyaka.
|
https://www.voandebele.com/a/zimbabwe-south-africa-covid-19/6329265.html
|
BULAWAYO —
Inhlanganiso ezimeleyo ezebenza labatsha eyeThula Trust iphakathi komsebenzi wokusiza amantombazana azithwalayo besesebancane kumbe besesikolo ukuze bengaqhubekeli phambili behlukuluzwa, ngokubaphathisa ngokudla, impahla, ukuyabhalisa esibhedlela kanye lokuhamba befundisa abantwana ezikolo ngezempilakahle.
E-Zimbabwe, lukhulu okwethusayo udubo lwamantombazana azithwalayo besasebancane bacine sebengomama kodwa bengela ndlela zokuzinakekela labantwababo okucina kudala njalo ezinye inhlupho.
Umqondisi weThula Trust koBulawayo, uNkosazana Nobuhle Siziba uthi lasemandulo babekhona abantwana abazithwala kumbe abendiswa besasebancane ngakho okwamanje isimo esikhona ezweni senza kubenzima ukuba baye ezibhedlela.
“Sincedisana lamantombazana amancane abakhulelwayo bekuyindaba engakhulunywayo ngoba amasiko kudala ayekwenza kungakhulunywa kodwa ngensuku zalamuhla ukuyabhalisa lokugcina abantwana akulula.”
UNkosazana Siziba uchaze ukuba bayanceda abantwana abazithweleyo ukuze bakhulumisane kuhle labazali lapho sekulenxabano ngenxa yokuzithwala.
“Sisebenza labezempilakahle, abezikolo labomama ezigabeni zonke zeMaNdebeleni ngokugcina abantwana abazithweleyo njalo siyabapha usizo abaludingayo lonke baze bayobeletha sibakhuthaza njalo ukuba baqakathekise imisebenzi yezandla Kanye lokuthi babuyele esikolo.”
UNompilo Mpofu uchaza ubunzima abhekana labo ngemva kokuzithwala esasemncane.
“Ngihlala eNketa 6 ngazithwala ngileminyaka eyi17 ngemva kokuba umama esethole ukuba ngizithwele wangixotsha endlini ngasengikhulumisana lomngane wami wangitshela ngeThula Trust yona eyenelisa ukukhulumisana loMama bangithatha, khathesi sengisiya esikolo uMama usengincedisa ngokukhangela umntwana.”
OMunye njalo osakhulayo wakoBulawayo, uThandiwe Ngwenya uchaza ngosizo aluthola eThula Trust ngemva kokuzithwala.
“Ngathola usizo olukhulu eThula Trust ngesikhathi ngizithwele ngaze ngayabeletha. Senelisa ukuthola ukudla lempahla ngoba mina ngazithwala ngileminyaka elitshumi lantathu njalo umuntu owangimithisayo wathi kenelisi ukungigcina ngoba yena ulemuli yakhe kodwa ngemva kokutshelwa ngumngane wami ngeThula Trust ababeyifunde esikolo ngathola ukusizakala.”
Ucwaningo olwenziwa ngabe nhlanganiso eyeGender Links olwe The Multiple Indicator Cluster Survey 2014, luchaza ukuba eZimbabwe abasakhulayo abangaba yisilinganiso sokungamatshumi amabili lane ekhulwini abaleminyaka elitshumi lanhlanu kusiya kutshumi lasitshiyangalonye ezweni sebaqala ukuya emancansini bacine bezithwala bengakuhlelanga lokho.
Abenhlanganiso ebona ngokucebisa abesifazana ngokuhlela kuhle imuli, eyeZimbabwe National Family Planning Council labo bathi kulenani eliphezulu ezweni lamantombazana aleminyaka elitshumi lanhlanu kusiya kutshumi lasifica munwe munye abazithwalalyo njalo abalitshumi lasikhombisa ekhulwini bavele sebengomama.
|
https://www.voandebele.com/a/amantombazana-azithwalayo-esesemancane-athola-usizo/5548509.html
|
Kulamalunga enhlanganiso yeWoza alimale kakubi lamuhla ngemva kokuthuzwa ngamapholisa ngemota andubana ewabhaxabule ephakathi kokutshengisela ekhonona ngodaba lodlakela elizweni.
Lokhu kwenzakale phambi komthethwandaba weHigh Court koBulawayo lapho amalunga alinhlanganiso ekade ebuthene khona. I Woza ithi amalunga edlula amatshumi amahlanu alimele kakubi.
Ithi njalo ibitshengisela ikhonona ngodaba lodlakela lona osolutshiye abasekeli beMDC abedlula amatshumi amabili befile kwalimala phose inkulungwane. Kubotshwe amalunga alitshumi ekutshengiseleni lokhu.
UNkosazana Magodonga Mahlangu, isiphathamandla seWoza utshele uNtungamili Nkomo weStudio 7 ukuthi amalunga abo amanengi alimele kakhulu njalo asezibhedlela.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2008-05-05-voa3-69005297/1472275.html
|
WASHINGTON —
Inhlanganiso ekhankasela ukulondolozwa kwamalungelo entathelizindaba eZimbabwe, iMedia Institute of Southern Africa isisole kakhulu isikhulumeli sikaMongameli Mugabe, uMnu George Charamba, ngokwethusela ukuhlukuluza intatheli athi ziloba kubi ngoNkosikazi Grace Mugabe.
______________________________________________________________
Abezemfundo lozulu wakoBulawayo baveza ukudana ngokubhubha kukaMnu Lawton Hikwa yena obefundisa ekolitshini leNational University of Science and Technology.
______________________________________________________________
Uzulu sesole inkokheli yebandla leMDC-T ngokwehluleka ukuya emgcwabeni wesiphathamandla salelibandla njalo obengummeli weNkulumane edale lephalamende uMnu Thamsanqa Mahlangu ngempelaviki.
______________________________________________________________
Iqembu leHighlanders lithuthukise amathuba alo awokusinda ekugunyulweni kusigaba sePremier Soccer League ngemva kokunqoba iqembu le Dongo Sawmill nge 2 ka nya ngeSonto.
______________________________________________________________
KuLivetalk namuhla sikhangela indlela abantu ababulawa ngumkhuhlane wengqondo abaphila ngayo njalo abaphathwa ngayo elizweni. Kambe bayaluthona uncedo kanye lokwelatshwa okuqondileyo na.
______________________________________________________________
Lithiye indlebe kumsakazo weStudio 7 kuqala ngehola lesikhombisa ntambama kumagagasi athi 909 AM kumbe ku 4930 laku 5940 lo 15460 Shortwave.
|
https://www.voandebele.com/a/inhloko-zendaba-zezimqokangomvulo-mfumfu-052015/3002418.html
|
Kuliviki sixoxa lomunye wabaphathintambo ababona ngohlelo lokuxolelana uMnu Moses Mzila Ndlovu.
Lizakhumbula ukuba uMzila, yena ongumeli weBulilima West edale lephalamende engoweMDC ekhokhelwa nguMnu Welshman Ncube, ubotshwe ngeviki edluleyo eLupane esetheswa icala lokutshotshozela udlakela.
UMzila ubebotshwe ndawonye lomfundisi weRoma uFather Marko Mkandla ngemva kokukhuluma emhlanganweno obuhlaziya udaba lokuxolelana eLupane.
Ababili laba bavunyezwe ukuhlawula imali yesibambiso ngumthethwandaba kamantshi eHwange ngoLwesibili njalo bakhululwe ngoLwesithathu.
Lalela ingxoxo yethu loMzila kuhlelo
Nxa kukhona elifuna sikuhlafune kuloluhlelo, sithumeleni i e-mail kukheli ethi [email protected]. Lingathumela njalo itext message kunombolo ezithi 001 202 465 0318.
|
https://www.voandebele.com/a/liphuma-lendaba-litshone-lendaba-sixoxa-lomnu-moses-mzila-ndlovu-120302494/1460714.html
|
WASHINGTON —
UPius Jamba Mukandi, owabulala uNkosikazi Moreblessing Ali wamcoba umzimba wawuphosela emgodini omdala eNyatsime, usegwetshwe ukuba avalelwe entilongweni okweminyaka angamatshumi amathathu – 30 years.
Umahluli wedale leHigh Court uJustice Esther Muremba uthi kazange ethulele uMukandi isigwebo sokuba alengiswe ngoba uthi wenza icala leli edakiwe njalo ethethe izidakamizwa.
UNkosikazi Ali, owayelilunga lebandla leCitizens Coalition for Change, wayemelwe nguMnu. Job Sikhala oselomnyaka lengxenye evalelwe eChikurubi Maximum Security Prison kulandela ukwetheswa kwakhe icala lokutshotshozela udlakela.
USikhala uyaliphika icala leli njalo sokwehlule ukuba aphiwe isibambiso sebail. Okwamanje isidumbu sika Nkosikazi Ali sisesibhedlela seChitungwiza General Hospital.
Ukuhlaziya loludaba, sixhume uMnu. Kucaca Phulu, igqwetha elilwela ilungelo loluntu njalo okubandla leCCC, othi isigwebo lesi senziwe yikukhalakhala kuka Mukandi.
UMnu. Malaki Nkomo owebandla leZanu PF uthi isigwebo lesi siveza ukuba imithethwandaba izimele hatshi ukuba iphansi kukahulumende kumbe ibandla elibusayo.
|
https://www.voandebele.com/a/owabulala-umoreblessing-ali-oweccc-ugwetshwa-ukuba-avalelwe-ejele-iminyaka-engamatshumi-amathathu/7405996.html
|
Iqembu lenguqu ele Shooting Stars, elikhanya lithwele nzima emidlalweni yePrimier Soccer League selixotshe umqeqetshi walo u Gishon Ntini njalo likhangelelwe ukuqatsha omutsha kunsukwana ezizayo.
Kunjalo nje abadlali bekhilikithi eSouth Africa bale ukuthi iZimbabwe idlale imidlalo yama Four Day Competitions kulelolizwe. I Cricket South Africa yazise lokhu ngemva kokuba abadlali laba bethe bona ngeke bedlale leZimbabwe ngoba ukungena kwayo emidlalweni yabo kungahlelwanga kakuhle. Sibelengxoxo lengcwethi kwezekhilikhithi u Heartwel Tshuma othi yena iziphathamandla zeZimbabwe yizo ezenza iphutha ngokungahleli kuhle limidlalo.
|
https://www.voandebele.com/a/a-64-2007-10-30-voa6-69014677/1474159.html
|
End of preview. Expand
in Data Studio
README.md exists but content is empty.
- Downloads last month
- 28